Obsah (12)

§ 199§ 203§ 349§ 64§ 74§ 68§ 424§ 65§ 75§ 78§ 218§ 50

1-13-8337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10. 2013.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-13-8337 (13230107702) Kohtunik Julia Vern

§ 199

lg 2 p 9; § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Reijo Pihela Isikukood 38405310316; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keskharidusega; emakeel- eesti keel; töökoht XXXOÜ; kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: 12.08.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 kuud;

§ 203

alusel vangistusega 8 kuud;

§ 349

alusel vangistusega 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 10 kuud;

§ 74

lg 1 ja

§ 68

lg 1 alusel tingimisi vangistusega 9 kuud ja 24 päeva katseajaga 2 aastat (alates 12.08.2013) Kahtlustatavana kinni peetud: 20.05.- 21.05.2013.a. 01.06. - 02.06.2013.a 19.06- 20.06.2013.a. Tõkend: vahistamine alates 21.06.2013.a. Kaitsja Riine Lumiste 1 1-13-8337 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1, Süüdi tunnistada Reijo Pihela

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Reijo Pihela

§ 424

järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Reijo Pihelale liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 12.08.2013.a.

otsusega ning suurendada enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetavat karistust (vangistus 1 aasta) eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse (vangistus 10 kuud, millest on ära kantud vangistus 6 päeva, s.o 9 kuud ja 24 päeva) võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Mõistetud liitkaristusest – 1 aasta, 9 kuud ja 24 päeva vangistust – on ja jääb Reijo Pihela 9 kuu ja 24 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 12.08.2013 kohtuotsusega määratud tingimustel.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistusest – 1 aasta vangistust - kuulub Reijo Pihelal kohesele ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa- 8 (kaheksa) kuud - ei pöörata täitmisele, kui Reijo Pihela ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX)

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 1-13-8337 Katseaja alguseks lugeda vastavalt

§ 78p 1 kohtuotsuse kuulutamise päev, so.

03.10.2013.a.

§ 68

lg 1 alusel arvata Reijo Pihela karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 20.05.- 21.05.2013; 01.06. - 02.06.2013; s.o kokku 4 (neli) päeva ning karistuse kandmise alguseks lugeda Reijo Pihela viimase kinnipidamise päev, s.o 19.06.2013.a.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada R.

Pihelat katseajal mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Reijo Pihelat käitumiskontrolli ajal mitte juhtima mootorsõidukeid. Reijo Pihela suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni. Asitõendid:

1. 1 CD plaat kaupluse Säästumarket turvakaamera videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikusse.
2. Käekott Guess ning MP4 mängija koos kõrvaklappidega, mis on tagastatud A. Saksale, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule. Tsiviilhagi ei esitatud. Kriminaalmenetluse kulud: Reijo Pihelalt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:
3. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
4. Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, SEB Panga arveldusarvele nr 10220034796011, või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, või Danske Bank arveldusarvele nr
5. Maksekorraldusele märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumbriks 2800049777 ja selgituseks kriminaalasja number 1-13-8337 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 3 1-13-8337 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Reijo Pihelat selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi (karistatud Tartu Maakohtu poolt 14.07.2012 toime pandud teo eest ja

§ 218

lg 1 alusel 09.11.2012 toimepandud teo eest), 19.05.2013 kella 22.30 paiku Tallinnas Pelguranna 30 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pingi pealt XXX kuuluva valget värvi firma Guess käekoti maksumusega 65 eurot, milles olid: ID-kaart XXXnimele (maksumuseta), ühiskaart XXXnimele (maksumuseta), SEB pangakaart XXXnimele koos koodikaardiga (maksumuseta), Christian Diori sinist värvi plastikust karp kosmeetika komplektiga kogumaksumusega 35 eurot, MP4-mängija Nordic koos kõrvaklappidega maksumusega 45 eurot, millega tekitas XXX varalist kahju summas 145 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 19.06.2013 kella 20.50 ajal Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Säästumarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis „Eesti juustu“ maksumusega 4,15 eurot; „Keedusalami“ maksumusega 2,79 eurot; vorsti „Piiskopi“ maksumusega 1,94 eurot; 4 tk šokolaadi „Pergale“ maksumusega 2,45 eurot tükk, kogumaksumusega 9,80 eurot; 3 pakki „Seakaelakarbonaadi“ maksumusega 4,61 eurot, maksumusega 4,55 eurot ning maksumusega 8,19 eurot, kogumaksumusega 17,35 eurot; ühe pudeli viina „Russki Standart“ maksumusega 12,49 eurot ja „Maasika“ moosi maksumusega 2,39 eurot, kaupa kogumaksumusega 50,91 eurot, millega möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega Reijo Pihela pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 01.06.2013 kella 21.10 ajal Tallinnas Tulika tn 66 maja juures juhtis mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, [alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus l,00 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09mg/l (lõplik tulemus 0,91mg/l)], millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase 4 1-13-8337 toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Oma tahtliku tegevusega Reijo Pihela pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristina Kivi, süüdistatav Reijo Pihela ja tema kaitsja Riine Lumiste käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus süüdistatava Reijo Pihela

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 5 kuud.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatava Reijo Pihela karistamist vangistusega 9 kuud.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel nõuab prokurör süüdistatava Reijo Pihela karistamist liitkaristusega kuritegude kogumi eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust, vangistusega 1 aasta. Moodustades liitkaristuse

§ 65

lg 1 sätete järgi Tartu Maakohtu 12.08.2013 otsusega ning suurendada enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetavat karistust (vangistus 1 aasta) eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse (vangistus 10 kuud, millest on ära kantud vangistus 6 päeva, s.o 9 kuud ja 24 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta, 9 kuud ja 24 päeva. Mõistetud liitkaristusest – 1 aasta, 9 kuud ja 24 päeva vangistust – on ja jääb Reijo Pihela 9 kuu ja 24 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 12.08.2013 kohtuotsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa – 1 aasta vangistust – kuulub Reijo Pihelal

§ 74

lg 1, 2 alusel koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ja 8 kuu vangistuse osas jäetakse karistus täitmisele pööramata, kui Reijo Pihela ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas; 5 1-13-8337 • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustub Reijo Pihela käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 4 alusel võtab Reijo Pihela endale kohustuse käitumiskontrolli ajal mitte juhtida mootorsõidukeid.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 20.21.05.2013 ja 01.-02.06.2013, s.o 4 päeva ja kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda 19.06.2013 /tl 17-19, 49-50, 83-86, 94-97/. Kokkuleppe sõlmimise ajaks on ära kantud 3 kuud ja 18 päeva.

§ 78p 1 alusel arvata katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Lisakaristuse kohaldamist

§ 50

lg 1 p 1 alusel prokurör ei nõua, kuna Reijo Pihela´l kehtiv juhiluba puudub /tl 98/. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Reijo Pihela temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 6 1-13-8337 Kohtunik Julia Vernikova 7