1-13- 7866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09. 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13- 7866 (10230101754) Kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasi

§ 348

järgi Käskmenetluses Prokurör Evelin Ansip Süüdistatav Kusta Veinglas ik 35207152753, EV kodanik, põhiharidus, töövõimetuspensionär, elukoht: XXX, tõkendit ei ole kohaldatud Varasem karistatus: kohtulikult 8 korral karistatud, viimati 28.05.2007 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 200

lg 2 p 7 vangistusega 2 aastat 6 kuud, vabanes 04.06.2010 karistuse ära kandmisel. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel Valli Murde RESOLUTSIOON 1. Kusta Veinglas süüdi tunnistada

§ 348

ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3.20 eurot päevamäär, s.o. 640 (kuussada nelikümmend) eurot. 2.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 0405.02.2010, s.o. kaks

§ 66lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse, s.o.

620.80 euro tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 51.73 euro kaupa kuus iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Kusta Veinglas, 1-13- 7866, rahaline karistus, ositi tasumine“. Kusta Veinglasilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3,4, 9, 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel : • dokumendiekspertiisi teostamise kuludest ½ ehk

1. 50 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja viiskümmend senti); • kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, • sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • määratud kaitsjale makstud tasu
2. 80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti). Kokku 583.30 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 423 ja 424 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Kusta Vainglas, 1-13-7866, menetluskulud“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel asitõendid kriminaalasja materjalide juurde, s.o. võltsitud EV pass nr XXX; Cd plaat; koopiad AS Swedbank koodikaardist V. Bachmanni nimele, R. Lassi Hasapanga kaardist, K. Käsik isikutunnistusest, K. Kütteri passist, T. Põldmaa passist, A. Mardla passist; XXXarved nr 4 ja 5 ning XXXOÜ kviitungid nr 07, 08, 09,
3. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 (viisteist) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: Kusta Veinglast süüdistatakse selles, et tema 17.09.2009 Tallinnas Maakri tn 23a asuvas Tallinna notar Triin Sild notaribüroos, esinedes XXXOÜ (XXX) ainuomaniku ja juhatuse 2 liikme XXXnime all, esitas volikirja tõestamisel võltsitud Eesti Vabariigi passi nr XXX. Kusta Veinglase poolt esitatud pass oli võltsitud foto vahetamise teel. Nimelt oli XXX nimele välja antud passist eemaldatud esialgne foto ja asendatud see Kusta Veinglase fotoga. Notar Triin Sild tõestas 17.09.2009 volikirja nr XXX XXX(ik XXX) nimele, kes omandas volikirjaga õiguse äriühingu XXXOÜ esindamiseks. Peale selle tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Toomas Kordmaaga pani toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise alljärgnevalt. Nimelt 01.02.2010 broneeris XXXtelefoni teel, esinedes XXXOÜ (XXX) esindajana, Tallinna notar Triin Sild notaribüroos aja volikirja tõestamiseks 04.02.2010 ning edastas faksi teel taotluse tehingu ettevalmistamiseks vajalike andmetega. Nimetatud taotluse kohaselt soovis XXXOÜ juhatuse liige XXXvolitada osaühingut esindama XXX. Seejärel 03.02.2010 XXXtoimetas Kusta Veinglase Põltsamaalt Tallinnasse ning andis järgmisel päeval, s.o 04.02.2010, Kusta Veinglasele 95,87 eurot (1500 krooni) notaritoimingute eest tasumiseks ja läks koos Kusta Veinglasega Tallinnas Maakri 23a asuvasse Tallinna notar Triin Sild notaribüroosse, kus Kusta Veinglas, eelneval kokkuleppel XXX, esinedes XXXOÜ ainuomaniku ja juhatuse liikme XXXnime all, esitas volikirja tõestamisel võltsitud Eesti Vabariigi passi nr XXX. Kusta Veinglase poolt esitatud pass oli võltsitud foto vahetamise teel. Nimelt oli XXXnimele välja antud passist eemaldatud esialgne foto ja asendatud see Kusta Veinglase fotoga. Sellega pani Kusta Veinglas toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o

§ 348järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Kusta Veinglasi kaitsja esitanud taotluse kriminaalasja lahendamiseks käskmenetluses, millega nõustub süüdistatav K.Veinglas, taotledes põhikaristusena rahalist karistust. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat

§ 348

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära (3,20 eurot) ulatuses, so. 640 eurot.

68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 04-05.02.2010, so. 2 päeva, so. 6 päevamäära karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 194 päevamäära (3,20 eurot) ulatuses, so. 620,80 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi kaheteistkümne kuu jooksul, so. 51,73 eurot ühes kuus. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o.

§ 348ettenähtud kuriteona.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.Süüdistatavat on varem kohtulikult karistatud. Süüdistataval on olemas alaline sissetulek töövõimetuspensioni näol ning karistusregistri andmete kohaselt süüdistatav ei ole isikuks, kes järjekindlat paneks toime uusi süütegusid. Süüdistatava poolt viimaste kuritegude toimepanemisest on möödunud mitu aastat. Käesolevad süüteod on toime pandud 2009 ja 2010, uusi kuritegusid süüdistatav toime ei ole pannud. Süüdistatav ei ole olnud kuritegude toimepanemise initsiaatoriks. Sellest 3 tulenevalt on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada veelkord kergemaliigilist s.o. rahalist karistust. Prokuröri poolt küsitud karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o. mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades, et süüdistatava sissetulekute kohta 2009-2010 andmed puuduvad, on prokuröri ettepanekus õigesti lähtutud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Samuti peab kohus põhjendatuks arvestades süüdistatava elatumist töövõimetuspensionist ning käesoleva kriminaalmenetlusega kaasnevaid menetluskulusid, määrata süüdistatava suhtes mõistetav rahaline karistus ositi täitmisele. Kriminaalasja materjalide juures olevate asitõendite osas kohus otsustas, et need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde: - võltsitud XXXnimele välja antud EV pass nr XXX - asub kriminaalasja toimikus; sülearvutist Acer Etensa 5230, mis leiti XXXelukoha läbiotsmisel, kopeeritud failide kohta on koostatud raport, mis on salvestatud CD plaadile - asub kriminaalasja toimikus; XXXelukoha läbiotsimisel leitud koopiad AS Swedbank koodikaardist XXX nimele, XXX Hasapanga kaardist, XXX isikutunnistusest, XXX passist, XXX passist, XXX passist – asuvad kriminaalasja toimikus; XXXarved nr 4 ja 5 ning XXXOÜ kviitungid nr 07, 08, 09, 11 - asuvad kriminaalasja toimikus. - - Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb süüdistatavale kohustus tasuda kamenetluskulud. Käesolevas asjas on järgmised menetluskulud: - - määratud kaitsja Valli Murde tasu summas 64.80 eurot; dokumendiekspertiisi teostamise kulu summas 77 eurot, millest pool, so. 38.50 eurot, kuulub väljamõistmisele Kusta Veinglasilt, kuivõrd 12.07.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega on kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel pandud Toomas Kordmaale kohustus tasuda pool dokumendiekspertiisi teostamise kuludest, so. summas 38.50 eurot; sundraha 480.- eurot, mis kaasneb II astme kuriteos süüdimõistmisega. Seega tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud summas 583.30 eurot. Menetluskulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatava sissetulek on pension, tal tuleb tasuda rahaline karistus, mistõttu arvestades menetluskulude suurust peab kohus põhjendatuks menetluskulude ajatamist selleks seaduses ettenähtud maksimaalsele ajale, s.o. ühele aastale. Seega tuleb Kusta Veinglasil tasuda väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ühe