← Eesti

3-13-2086/3

Obsah (4)§ 2§ 14§ 72§ 23

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2086 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus M.P. paigutami

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. M.P.l puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 14

lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi M.P.le 03.10.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt

§ 72

lg 2 p-ile 3 koheselt sundtäidetav.

§ 72

lg 2 p 3 alusel ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele. Seega kuulub M.P. Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Samas ei ole M.P. kohene väljasaatmine võimalik, kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning lisaks ka põhjusel, et väljasaatmisega seonduvad muud toimingud võtavad aega.

§ 23

lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal kinnipidamiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

  1. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. M.P.l ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine – ebaseaduslikult Eestisse saabumine ning soov liikuda edasi järgmisesse riiki – näitab, et isik ei ole olnud seaduskuulekas ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Seega võib isiku vabastamine saada takistuseks väljasaamismenetluse läbiviimisel. Kohus saab M.P. ja teiste temaga koos kinnipeetud isikute kohtuistungil antud ütlustest aru nii, et isikud alles kaaluvad varjupaigataotluse esitamist ega ole veel PPA-le varjupaigataotlust esitanud. Seda kinnitas ka PPA esindaja. Varjupaigataotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile, mitte kohtule. Isikul on võimalik esitada varjupaigataotlus viibides väljasaatmiskeskuses. Sellisel juhul peab PPA järgima välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 362 lg-s 3 sätestatud korda, s.h taotlema isikute jätkuvaks kinnipidamiseks kohtu luba ning seaduses sätestatud kinnipidamise aluste puudumisel isiku vabastama.
  2. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada M.P. PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui
  3. detsembrini
  4. a. (k.a). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.