Obsah (6)
§ 118§ 73§ 83§ 16§ 18§ 561-13-2849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoobril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 09.
§ 118
lg 1 p 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Natalia Melnitšenko (endine nimi Kvetkovskaja) Elukoht xxx, isikukood 48004043712, Vene Föderatsiooni kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada Natalia Melnitšenko süüdi
§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
Kohaldada
§ 73
lg 1, 3 ja mitte pöörata vangistust täitmisele, kui Natalia Melnitšenko ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 08.10.2013. 1
(9)1-13-2849 Natalia Melnitšenkole valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – sündmuskohalt aadressilt xxx ära võetud nuga konfiskeerida
§ 83lg 1 alusel ning Kr
MS 126 lg 3 p 2 alusel tossud tagastada kannatanu J S (xxxxxxxxx) ning kampsun A S (xxxxxxxxxx). Mõista Natalia Melnitšenkolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 61 (kuuskümmend üks) eurot ja kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku 1192 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Natalia Melnitšenko osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes osa, s.o 800 (kaheksasada) eurot riigi kanda. Määrata, et Natalia Melnitšenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Natalia Melnitšenko, 1-13-2849, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Natalia Melnitšenkot (endise nimega Natalia Kvetkovskajat) süüdistatakse selles, et tema lõi 09.09.2012 a. kella 16.20 paiku xxx asuvas korteris J S ühe korra noaga kõhu piirkonda, millega tekitas J S eluohtliku tervisekahjustuse, so kõhuõõnde ulatuva haavakanali ja siseelundite vigastusega haava kõhu eesseinal. Tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani Natalia Melnitšenko toime
§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2
(9)1-13-2849 II Kohtuistung Süüdistatav Natalia Melnitšenko ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Prokuröri hinnangul on Natalia Melnitšenko süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendatud kohtuistungitel esitatud ja uuritud tõenditega. Ta palus Natalia Melnitšenko süüdi tunnistada
§ 118
lg 1 p 1 alusel ja mõista temale karistuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.
§ 73
lg 1 alusel jätta süüdistatavale mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palus ta välja mõista N. Melnitšenkolt kriminaalmenetluse kulud. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse tegude kvalifikatsioon
§ 118lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud ning Natalia Melnitšenko tuleb õigeks mõista.
Kohus kuulas kohtuistungil üle kannatanu J S , eksperdi M J ja tunnistajad N K , P G , A S ja O K . Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid ja dokumendid: - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 1-10); asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeli ja tehnilise uuringu protokolliga (tl 1122); isiku ekspertiisiakti nr 95 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (tl 23-27); karistusregistri andmed N. Melnitšenko kohta (tl 28); taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 29); õiendi kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulude kohta (tl 30); SA Narva Haigla Naistekliiniku tõendi nr 16 Natalia Melnitšenko kohta (tl 32). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 61 lg-st 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, eksperdi ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Natalia Melnitšenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - raske tervisekahjustuse tekitamises, s.o kuriteos
§ 118
lg 1 p 1 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a määrusele nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lõikele 1 on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Sama määruse § 7 lg 2 p-st 9 tulenevalt on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. 3
(9)1-13-2849 Kohus leiab, et J S 09.09.2012.a kella 16.20 paiku xxx asuvas korteris eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine on tõendatud isiku ekspertiisiaktiga nr 95 (tl tl 23-27), mis on kohtu hinnangul usaldusväärne tõend ning mille kohaselt J S esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: üks kõhuõõnde ulatuva haavakanali ja siseelundite vigastustega haav vasakul pool kõhu eesseinal, mis on tekitatud määruses näidatud ajal ja asjaoludel torkelõikevahendi, milleks võis olla ka nuga, toimel. Selline vigastus, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 266/13.08.2002.a „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuistungil, olles eelnevalt kannatanu haavaga tutvunud, teatas ekspert, et J S on olemas arm kõhuõõne eesseinal paremal pool. See asub 91 cm kõrgusel alates jalalabast ja kõhu keskosast 3 cm kaugusel paremas osas. Selle armi pikkus on 5, 5 cm ja asub horisontaalselt. On olemas õmblemisjäljed. Ekspert selgitas kohtuistungil, et selle põhjuseks, miks ekspertiisiaktist nähtuvalt oli vigastus vasakul pool, aga kannatanut üle vaadates tuvastas ta vigastuse hoopis paremal pool, võis olla see, et meditsiini töötajad lähtusid vaatleja pilgust. Ekspert selgitas ka veel seda, et vahet ei ole S eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise puhul, kas löök tuli vasakule või paremale poole. Kohus leiab, et lisaks eksperdi ütlustele tõendavad seda, et J. S oli tekitatud eluohtlik tervisekahjustus 09.09.2012.a olles külas Natalia Melnitšenko juures P G ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt tuli S esimesena köögist välja noahaavaga paremalt poolt, nad surusid haava. Lisaks nimetatud tõenditele tõendavad J. S raske tervisekahjustuse tekitamist sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-10), mille kohaselt on 09.09.2012.a vaadeldud korterit xxx kell 17.05 ning mille kohaselt korterisse sisenemisel satutakse koridori, mille põrandal on pruun ruudukujuline vaip. Ukse vastas ja uksest vasakul asuvad firma Nike naistepotased, mille parema jala potase pinnal on vereplekid. Seal kõrval on valget helesinist värvi käterätik, mille pinnal on värsked vereplekid. Vannitoa vaatlemisel on kraanikausilt (serva vasakult poolt) avastatud kaks erkpunast vereplekki. Köögiukse juurest linoleumilt ning köögiukse pinnalt on leitud laialiläinud vereplekke. Nimetatu tuleneb ka tunnistaja N K ütlustest, mille kohaselt köögist jooksis välja kannatanu ja tal oli haav kõhus. Nende ütlustega haakuvad ka tunnistaja O K ütlused, mille kohaselt J S kõhust jooksis verd. Ta nägi seda koridori juures, et olid veretilgad. Kohtul ei ole alust kahelda nende tunnistajate ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad teiste eelpool nimetatud usaldusväärseks peetavate tõenditega. Seega on eeltoodud tõenditega kogumis tõendatud see, et J S tekitati 09.09.2012.a kella 16.20 paiku xxx asuvas korteris tervisekahjustus, millega põhjustati oht elule. Süüdistuse kohaselt oli nimetatud tervisekahjustuse tekitajaks Natalia Melnitšenko, kes lõi J S ühe korra noaga kõhu piirkonda. Natalia Melnitšenko ennast talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohus leiab, et Natalia Melnitšenko ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta kui mitteusaldusväärsed, sest ta on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus J. S raske tervisekahjustuse tekitamise asjaolude kohta diametraalselt erinevaid ütlusi, oskamata kohtu jaoks usutavalt selgitada ütluste muutmise põhjuseid. Kohus ei pea usutavaks seda, et süüdistatav ei rääkinud kohtueelsel uurimisel seda, et ta vehkis kätega nagu dirigent ja ilmselt sealjuures riivas juhuslikult Leenat ning kaks kappi nagu avaldasid talle ülekuulamisel survet. Kohus veendus kohtuistungil selles, et süüdistatav 4
(9)1-13-2849 oli andnud omakäelise allkirja kõikidele ülekuulamisel koostatud protokolli lehtedele, kus sisaldusid tema ütlused, ning lõppu kirjutanud omakäeliselt, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi õigesti ning on ka tema poolt läbi loetud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt J S raske tervisekahjustuse tekitamise käigu kohta teistsuguste ütluste andmise tingis see, et isiku ekspertiisiakti nr 95 punktis 2 olevast eksperdiarvamusest tuleneb, et N. Kvetkovskaja ülekuulamisprotokollist nähtub, et juhtunu momendil vehkis ta kätega nagu „dirigent“, mis ei lange kokku haava asukohaga (vasakul pool kõhu eesseinal) ega haavakanaliga; suure tõenäosusega on see haav tekkinud otsesest noalöögist kõhupiirkonda vasakult. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et süüdistatav ei ole tõendiallikana usaldusväärne, kuna tema ütlused ei haaku ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis on kohtu hinnangul usaldusväärne tõend ning kust nähtub, et toas laua peal oli juba taldrik võileibadega. Süüdistatava ütluste kohaselt alguses pesi ta nõusid, siis võttis kopsiku selleks, et keeta putru lapse jaoks ja peale selle tegi võileibu nende jaoks. Samuti annab kohtule aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks see, et ta on andnud kohtuistungil vastuolulisi ütluseid, nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta lõikas vorsti ja keeras selleks, et panna nuga alusesse ning hiljem on ta öelnud, et pööras kannatanu poole, kuna võib-olla tahtis midagi öelda L . Kohus leiab, et ka tunnistaja A S ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätte, kuna teda ei saa tõendiallikana usaldada, sest tema ütlused on vastuolus nii N K , P G kui ka O K ütlustega selle kohta, kas ta viibis J S rakse tervisekahjustuse tekitamise ajal köögis või ei viibinud. A. S on eitanud nimetatud hetkel köögis viibimist, samas kui teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustest tuleneb, et ta viibis sellel ajal köögis. Kohtul puudub alus mitte usaldada nimetatud tunnistajate ütlusi, kuna neil peaks puuduma igasugune huvi anda seoses A. S viibimiskohaga raske tervisekahjustuse tekitamise hetkel tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Kohus leiab, et A S on andnud teadvalt valetunnistuse, vältimaks ütluste andmist tema poolt nähtu kohta. Tunnistaja O K on kinnitanud, et tunnistaja A S suitsetas köögis, istudes tugitoolis. Kohus leiab, et arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis ära toodud tugitooli asukohta pidi A S nägema väga hästi köögis toimunut. Kannatanu J. S on kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt nad tulid külla, lihtsalt istusid. Nad tulid külla Natalja Melnitšenkole aadressil xxx. See oli päevasel ajal kui nad tulid. Täpset kellaaega ei mäleta. Seal korteris olid veel N ja O K , A S , N abikaasa. Tema tuli koos P G . Noahaava tekitas talle Natalia Melnitšenko, aga ta ei teinud seda meelega. Nad olid köögis, seisid, suitsetasid. Natalia Melnitšenko lõikas vorsti, siis ta hakkas ennast keerama ja tema samuti ja tuli nii välja. Süüdistatav keeras näoga kannatanu poole, tahtis anda neile taldriku, aga nuga tal oli samuti käes. Köök on väga väike ja umbes vähem kui meeter oli ta süüdistatavast kui viimane lõikas vorsti. Peale vorsti lõikamist ta tahtis keerata selleks, et panna nuga valamusse ja kannatanu oli tema ees ja siis niimoodi juhtus. Süüdistataval oli sellel ajal nuga käes, ta tahtis panna noa valamusse, siis on kõrval laud, valamu ja ta tahtis just noa panna valamusse. Ta seisis sellel momendil ja tegi suitsu, kui süüdistatav keeras ennast tema poole noaga. Ta seisis valamu juures, valamu kõrval. Ta hakkas liikuma, tahtis panna suitsu tuhadoosi, see nagu üheaegselt toimus. Ta tegi liigutuse tema suunas just temale vastu. Ta sai löögi kõhuõõnde külje peal, kõhu alumisse ossa paremalt poolt. Kohus leiab, et ka kannatanu J. S ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed. Tema ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna need ei haaku tunnistaja O K ütlustega, kes oli samuti kuriteo toimepanemise ajal köögis ning kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kannatanu ütlused ei kattu tunnistaja O K ütlustega selles osas, mida süüdistatav tegi vahetult enne kannatanule noahaava tekitamist. Kannatanu J S ütluste kohaselt nad olid köögis, seisid, suitsetasid. Natalja Melnitšenko lõikas vorsti, siis ta hakkas ennast keerama ja tema samuti ja tuli nii välja. Ta ei teinud seda 5
(9)1-13-2849 meelega. Tunnistaja O K ütlustest tuleneb, et 09.09.2012.a pussitati J S . J S kõhust jooksis verd. Ta nägi seda koridoris ukse juures, et olid veretilgad. Kannatanule tekitati tervisekahjustus köögis. Ta viibis sellel ajal köögis, kui kannatanule tekitati tervisekahjustus. Nad läksid suitsu tegema. A S istus, J S seisis, Natalja Melnitšenko pesi nõusid, tema seisis kõrval ja tegi suitsu. Sel hetkel kui kannatanule tekitati tervisekahjustus ta pööras ennast, kuna ta lõpetas suitsetamise. Ta kustutas koni ja siis pööras tagasi. J juba sel ajal läks koridori, kummardas ja juba tulid veretilgad. N. Melnitšenko pesi nõud puhtaks ja hakkas keetma putru. Ta ei näinud, kas valamus oli nuge. Kohtule annab aluse pidada kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks ka see, et ta on kohtuistungil andnud vastuolulisi ütluseid. Esmalt ütles kannatanu, et süüdistatav pööras näoga tema poole ning tahtis neile anda taldriku ning pärast ütles ta, et süüdistatav tahtis keerata selleks, et panna nuga valamusse ja kannatanu oli tema ees ja siis niimoodi juhtus. Lisaks on kannatanu ütlused vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 1-10), kust tuleneb, et mööda koridori otse ja vasakule asub köök, kus kellaosuti suunas vasakult paremale asuvad kahe põletiga gaasipliit, kraanikauss, milles on kaks metalltaldrikut; laud, kapike, kus on toidunõud ja punasest plastmassist alus söögitarvete jaoks. Edasi asub akna juures tugitool, köögilaud ja külmkapp. Köögis asjade sellist paigutust kinnitasid ka tunnistajad O K , N K ja P G . Nimetatud tõenditest tuleneb seega, et süüdistataval puudus vajadus selleks, et panna nuga valamusse keerata ennast näoga kannatanu poole. Kohus leiab, et J. S on andnud tegelikkusele mittevastavaid ütluseid ning tunnistaja O. K ütlustest tuleneb see, mis tegelikult toimus 09.09.2012.a xxx asuvas korteris, kuna tema ütlused haakuvad ka teiste tõenditega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 7, et tuhadoos asus sellises kohas, mida väitis tunnistaja O K ning mitte seal, kus väitis kannatanu J. S . Tunnistaja O K ütlused haakuvad ka tunnistaja N K ütlustega, mille kohaselt ta küsis oma abikaasa käest, mis juhtus ja tema vastas, et täpselt A ei ole milleski süüdi, kuna nad vestlesid temaga sel ajal ja mis juhtus nemad täpselt ei näinud. Aluse pidada kannatanu J. S ütluseid ebausaldusväärseks annab ka see, et tema ütluste kohaselt oli ta alkoholijoobes, aga mitte väga kõvasti. Samas tuleneb isiku ekspertiisiakti nr 95 (tl 23-27) punktist 3, et J. S oli haiglasse pöördumisel raskes alkohoolses joobes. Tunnistaja O K ütluste kohaselt köögis ei olnud konflikti ega tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. Kõik oli juba rahulik. Nad rääkisid valjult omavahel, siis hakkasid rääkima rahulikumalt. Muusikat ei olnud. Oli kõrgendatud toonides. Nad ei karjunud üksteise peale. Kannatanu eitas erinevalt tunnistajast seda, et J. S ja süüdistatava vahel oli konflikt sel päeval. Samuti on O K ja J. S andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kas vahetult enne raske tervisekahjustuse tekitamist oli kannatanul käes suits. Kohus leiab, et J. S poolt tegelikkusele mittevastavata ütluste andmise võis tingida see, et vastavalt P. G ütlustele olid kannatanu ja süüdistatav sõbrad juba lapsepõlvest alates ning kannatanu võis tunda ka toimunus enda vastutust, kuna nii tunnistaja P G , O K kui ka N K ütlustest tuleneb, et vahetult enne raske tervisekahjustuse tekitamist oli sõnelus kannatanu ja A S vahel, mis võis viia ka süüdistatava ja kannatanu vahelisele kõrgendatud toonidel vestlusele, arvestades seda, et rikuti süüdistatava kodurahu. Nimetatu selgitaks ka seda, miks A S andis kohtu hinnangul tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Tunnistaja O K ütlustest tuleneb, et vahetult enne kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist oli süüdistataval ja kannatanul kõrgendatud toonides rääkimine. Tunnistaja O K ei näinud enda ütluste kohaselt raske tervisekahjustuse tekitamist pealt. Samas tuleneb tema ütlustest, et ta ei näinud, kas valamus oli nuge ning A S viibis kogu selle asja jooksul köögis, istus tugitoolis. Kohus leiab, et arvestades raske tervisekahjustuse tekitamisele 6
(9)1-13-2849 eelnenud süüdistatava ja kannatanu vahelist kõrgendatud toonidel sõnelust ning üldteada asjaolu, et pärast alkohoolsete jookide tarbimist on tülid kerged tekkima oli Natalia Melnitšenko see, kes lõi kannatanule noaga kõhu piirkonda. Noaga kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-10), mille kohaselt mööda koridori otse ja vasakule asub köök, kus kellaosuti suunas vasakult paremale asuvad kahe põletiga gaasipliit, kraanikauss, milles on kaks metalltaldrikut, laud, kapike, kus on toidunõud ja punasest plastmassist alus söögitarvete jaoks. Selle vaatlemisel leiti lillast plastmassist käepidemega nuga, mille teraosa pinnalt avastati verejälgi. Nimetatud tõend haakub asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 11-20), mille kohaselt vaatlusobjektiks on sündmuskohalt ära võetud kööginuga. Noal on tumelillast plastikust käepide. Noa teraosa vaatlemisel oli selle pinnalt leitud verd. Ka eksperdi arvamusest tuleneb, et kannatanule võidi tekitada raske tervisekahjustus just asitõendina vaadeldud noaga. Seega kohus leiab, et Natalia Melnitšenko täitis enda tegevusega
§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.
Kohus leiab, et süüdistatav pani
§ 118
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
§ 16
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-40-13 punkti 10 kohaselt tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002.a määrusega kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p-st 9 on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. Rääkimaks sellise haava tekitamise korral käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Seejuures lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus rääkida kergemeelsusest
§ 18lg 2 mõttes.
Lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi Natalia Melnitšenko pidama võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönma seda. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 11-20) nähtub, et tegemist oli kööginoaga. Noal on tumelillast plastikust käepide. Noa üldpikkus on 32, 5 cm, teraosa pikkus – 20 cm, käepideme pikkus 12, 5 cm. Kohus leiab, et arvestades neid noa näitajaid ja eksperdi poolt välja toodut noahaava andmeid ning seda, et tema ütluste kohaselt pidi olema nuga tugevalt fikseeritult käes välistab selle, et tegemist ei olnud tahtliku teoga. Eksperdi ütluste kohaselt haava sügavus ei olnud mitte vähem kui 5-7 cm, et tekitada selliseid vigastusi ning nuga läks väga terava nurga all. Kohtule annab aluse jõuda seisukohale, et tegemist ei olnud ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga ka see, et tunnistaja O K ütlustest tuleneb see, et vahetult enne kuriteo toimepanemist oli kannatanu ja süüdistatava vahel kõrgendatud toonides rääkimine. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus
§ 56lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt 7
(9)1-13-2849 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 118
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Süüdistatav Natalia Melnitšenko on toime pannud esimese astme kuriteo kohtu hinnangul kaudse tahtlusega. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole teda varasemalt karistatud (tl 28). Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat sanktsiooni alammääras oleva karistusega, s.o 4-aastase vangistusega. Kohus võtab arvesse ka seda, et kannatanu J. S ei ole süüdistatava vastu pretensioone. Kohus arvestab karistuse mõistmisel lisaks ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Natalia Melnitšenko isikut, kellel on kaks alaealist last ning vastavalt SA Narva Haigla Naistekliiniku tõendile nr 16 ootab ta kolmandat last, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning karistuse eri- ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka tingimusliku karistusega. Kohus jätab tingimisi karistuse Natalia Melnitšenko suhtes kohaldamata
§ 73alusel ning määrab katseajaks 5 aastat. V Asitõendid Vastavalt Kr
MS 126 lg 3 p-le 2 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasja juures asitõendina olevad tossud tagastada kannatanu J S ning kampsun A S .
§ 83
lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et tuleb konfiskeerida kriminaalasja juures asitõendina olev nuga. VI Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Natalia Melnitšenkolt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 800 eurot, milline summa vastab 2,5 kuupalga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb temalt välja mõista ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulu 61 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 eurot ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku 1192, 80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti. 8
(9)1-13-2849 KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades seda, et süüdistatav ei tööta, tal on kaks alaealist last ning SA Narva Haigla Naistekliiniku tõendi nr 16 kohaselt ootab ta kolmandat last, kes peaks sündima 29.03.2014.a, siis on resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades põhjendatud jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kohus vabastab Natalia Melnitšenko osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes osa, s.o 800 eurot riigi kanda ning võimaldab Natalia Melnitšenkol tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marina Sorgus Rahvakohtunik 9
(9)