Toimik nr 1-12-7460 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7460 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Ksjonžiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Igor Ksjonžik, isikukood: 37403195239, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Igor Ksjonžik talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ksjonžiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Igor Ksjonžik on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.02.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.03.2012 ja lõpp 13.03.2015. Igor Ksjonžik andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 44). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.09.2013. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Igor Ksjonžiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud riigi keele A1 taseme. Alates 08.05.2013 õpib riigikeelt A2 tasemel. Vabanemise korral asub elama õele kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja treiali elukutse. Kinnipeetava viimane ametlik töökoht oli 2005 aastal firmas xxx värvijana. Viimased kaks aastat on isik xxx (xxxxxx Isik oli õe poolt ülalpeetav. K-raha andmetel omab hagisid 53,76 euro ulatuses. Kuriteod toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isikut on väärteokorras 7 korral karistatud AS § 70 rikkumise eest (viimati 11.03.2010). Kinnipeetav on narkootikume tarvitanud alates 1994.aastast, süstis amfetamiini, heroiini ja fentanüüli. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isikut on väärteokorras 7 korral karistatud NPAS § 15´1 alusel (viimati 05.03.2012). Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pani katseajal toime uue kuriteo. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vanglast elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt Igor Ksjonžik asub pärast vabanemist elama aadressile xxx. Korter kuulub ametlikult kinnipeetava õele ja tema abikaasale. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Valve kohaldamiseks elamispinnale on andnud oma kirjaliku nõusoleku ka kinnipeetava õde xx xx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval võimalik tervislikel põhjustel tööle asuda. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes võivad vabaduses avaldada kinnipeetavale negatiivset mõju. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et isik on juba eelmisest vanglakaristusest vabastatud ravimatu haiguse tulemusena, kuid vaatamata sellele jätkas kinnipeetav vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Vabaduses võib isiku käitumist hakata mõjutama varasem narkootikumide tarbimine, suur maksekohustus ja asjaolu, et isik on teiste poolt kergesti mõjutatav. Igor Ksjonžik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. I. Ksjonžiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral põhiliselt varavastaste aga ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest. Varasemalt on isik olnud vangistusest vabastatud 11.07.2011 KarS § 79 lg 1 alusel (xxx) Viru Maakohtu kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-11-6817. Tema jätkas koheselt narkootiliste ainete tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Tegemist on narkosõltlasega, kelle puhul on väga suur oht, et ta jätkab vabaduses kohe kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme ka alkoholi kuritarvitamisega mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eeltoodu alusel, prokuratuur leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada kriminaalhooldusega. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega, samuti elektroonilise valve kohaldamisega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 13.03.2015, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. 2
(4)Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Igor Ksjonžik tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on üheksa korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud reaalset vanglakaristust. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud rahvatervise (3 korral) ja varavastaste kuritegude eest ning ühel korral röövimise eest. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse all, neist kahel viimasel korral jätkas kuritegevust pannes katseajal toime uued kuriteod. Isik oli 28.06.2011 määrusega vabastatud mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo pani toime juba oktoobris 2011 ja jätkas kuritegude toimepanemist ka peale tema 06.11.2011 eelvangistusest vabastamist kuni ta 14.03.2012 vahistati. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud rahva tervisevastase süüteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-12) on näha, et Igor Ksjontšik on väärteokorras 15 korral karistatud, sealhulgas 7 korral AS § 70 alusel, 5 korral NPAS § 15´1 alusel ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Igor Ksjonšiku puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele A1 taseme. Isikul on kehtiv elamisloakaart kehtivusega 20.09.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korter kuulub ametlikult kinnipeetava õele xx xx ja tema abikaasale. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava õde on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10). 3
(4)Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Igor Ksjonšiku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane grupi poolt narkootilise aine suures koguses omandamine, valdamine ja vedu ning vargus grupis sissetungimisega), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod ja varavastased, muuhulgas röövimine), tema käitumist vangistuses (kaks distsiplinaarkaristust) ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et üheksal korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta Igor Ksjonžikule piisavalt mõju. Isegi pärast seda, kui I.Ksjonžik oli 28.06.2011 määrusega vabastatud mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega jätkas ta kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo pani ta toime juba oktoobris 2011. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.03.2015, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 5 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud Igor Ksjonžikul narkokuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Ksjonžiku temale Viru Maakohtu 27.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)