KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.10.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-5125 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjali

§76lg.4 määrata Gennadi FARAFONOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Gennadi FARAFONOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 väljaspool Eesti Territooriumi viibimiseks. Kohustada Gennadi FARAFONOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Gennadi FARAFONOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Gennadi FARAFONOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gennadi Farafonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gennadi Farafonov on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2; §121 ja §263 p.1, 4järgi ning karistatud KarS §63 lg.2, §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 24 päeva alates 05.11.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Varavastased kuriteod on toime pandud seiklushimust. Kinnipeetav on vanglas jätnud pooleli xxx, osales toiduvalmistamise algkursusel, suitsetamisest loobumise programmis, keskhariduse omandamise programmis, omandas puidupingitöölise eriala, sooritas edukalt riigikeele B2 taseme eksami, osales sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja xxx, õpib xxx. Vangistuses toetavad kinnipeetavat tuttavad ja vanemad. Tasumata rahalisi nõudeid on umbes 3000 € ulatuses. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik asuda tööle, samas ettevõttes töötab ka kinnipeetava ema, kes on nõus poega ka materiaalselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja 2 vanemat venda, suhted on head ja 2 toetavad, suheldakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise eest, samuti on tarvitanud kanepit ja ecstasyt. Kinnipeetava enesehinnang on adekvaatne, tema sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, samas võib kaotada enesevalitsuse ja muutuda agressiivseks. Kinnipeetav on kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo ja mitu väärtegu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja kaks vanemat venda, suhted on head. Kinnipeetaval on säilinud kontakt xxx elava isaga. Enne vangistust kuulusid kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx. Tegemist on üüritava ühetoalise kööktoaga, kus praegu elab kinnipeetava ema oma elukaaslasega. Poja vabanemisel otsib kinnipeetava ema endale teise üürikorteri. Kinnipeetava ema on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama, lisaks on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxxs. Vangistuses on kinnipeetav omandanud keskhariduse ja puidupingitöölise eriala. Maakohtu istung Kinnipeetav Gennadi Farafonov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on kõik läbi mõelnud ning tema arusaamad on muutunud. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustustega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas kehtival katseajal toime pandud I astme rahvatervisevastase süüteo eest. Vangistuse ajal kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 29.01.

1. Maakohus möönab, et korduvkaristatus, teist korda vangistuses viibimine ja uue kuriteo toimepanemine kehtival katseajal võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. 3 Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb kolme kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt kolme kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust vastusest maakohtu päringule nähtub, et tegemist on üürikorteriga, kuid eluruumi omanik on asjast teadlik ja andnud oma nõusoleku. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxs. Garantiikiri selle kohta on maakohtule esitatud. Vangistuses on kinnipeetav osalenud erinevatel kursustel, nõustamistel ja sotsiaalprogrammides, omandas keskhariduse, puidupingitöölise eriala ja riigikeele B2 taseme. Vabaduses on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad ema, kasuisa ja kaks vanemat venda. Samuti on kinnipeetav säilitanud kontakti oma Venemaal elava isaga. Maakohus leiab, et ülaltoodud alustel on võimalik anda kinnipeetavale võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi ja elama seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusega on võimalik uue kuriteo toimepanemise riske vähendada. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat karistatud neljal korral alkoholi tarvitamise eest alaealisena ja kahel korral auto juhtimise eest alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli samuti alkoholi tarvitamine. Ka on kinnipeetav tarvitanud narkootikume. Viimane kuritegu oli samuti seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5