-1 lg.3 määrata Andrei OGORODNIKOVILE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Andrei OGORODNIKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andrei OGORODNIKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Andrei OGORODNIKOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Andrei OGORODNIKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Ogorodnikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Andrei Ogorodnikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.02.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud alates 25.08.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetav keeldus vanglas majandustööst ja omandab keevitaja eriala. Vabaduses jäi kinnipeetav 2009 tööta, kolis xxx, tuli 2010 tagasi, kuid tööd ei saanud, kuna ei oska eesti keelt. Sel ajal elatus xxx teenitud rahast ja juhutöödest. Vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava perekonnas on suhted teataval määral kriminaalset käitumist toetavad – ema ja vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav suhtleb lähedastega regulaarselt telefoni ja kokkusaamiste teel. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on vanemad, vend ja elukaaslane. Kinnipeetava ema ja vend on kriminaalkorras karistatud, isa elab xxx, suhted on säilinud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx oma ema juurde. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, kus kinnipeetava ema elab üksinda ja ta on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Ogorodnikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et edaspidi temaga enam probleeme ei tule. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuses on talle 2012 määratud 1 distsiplinaarkaristus. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 3 aastat 11 kuud on ta tänaseks ära kandnud 2 aasta 2 kuud. 3 Maakohus möönab, et korduvkaristatus, distsiplinaarkaristuse olemasolu ja raske kuriteo toimepanemine võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb ühe aasta üheksa kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt ühe aasta üheksa kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema, kes elab antud elamispinnal, ja korteri omanik on andnud kirjalikud nõusolekud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Nimetatud töökoha olemasolu ja tagatus kinnipeetavale on kontrollitud kriminaalhooldusametniku poolt. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on säilinud head ja toetavad suhted oma lähedastega. Seega on tal olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Lähedastega on kinnipeetav jätkanud suhtlemist ka karistuse kandmise ajal – suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, 4 mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 25.07.2015. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat karistatud kolmel korral Alkoholiseaduse järgi. Viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.