Obsah (4)

§ 99§ 101§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-35823 Tsiviilasi I. K. hagi R. K. vas

) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2013 aastal 160 eurot). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Pärnu Maakohtu 05.06.

1. a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks kuni * summas 1000 krooni kuus, mis on 63,91 eurot. Kuna eelmisest elatise väljamõistmisest on möödunud 7 aastat ja selle ajaga on suurenenud miinimumtöötasu, tõusnud elukallidus, siis on põhjendatud suurendada väljamõistetud elatist. Samuti on elatise suurendamise nõuet hageja esindaja põhjendanud hagejal diagnoositud atoopilise dermatiidiga, millest tingituna vajab hageja aastaringselt ravimite kasutamist (salvid, tabletid), igapäevast kreemitamist nahka niisutavate kreemidega ja täisväärtuslikku toitu /tlk 25, 36/. Kostja on oma 19.08.
2. a esitatud kirjalikus vastuses nõus ülalpidamiskohustust täitma aga ei ole suuteline tasuma elatist enam kui 90 eurot kuus. Kostjal on tuvastatud raske puue, mis on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega püsiva töövõimetuse tuvastamise ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta /tlk 29,30/, mille kohasel on kostja täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine ning kostjal on tuvastatud raske puue, millest tulenevad tingitud lisakulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kastumisele kestusega kuni 30.04.
3. Kostja peab üleval ka oma teist last (lisatud lapse sünnitunnistus tlk 28/, kes on alles kooliminemise eas. Kostja igakuine sissetulek on 322,06 eurot, millest pension on 268,36 eurot ja toetus meditsiiniliste lisakulutuste katteks on 53,70 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et talle määratud sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus, ei ole käsitletav sissetulekuna, mille arvelt ta saaks anda hagejale ülalpidamist, sest tulenevalt kostja tervislikust seisukorrast on see talle endale vajalik, tagamaks tema tervisliku seisundi stabiilsus. Seega on kostja sissetulekuks, millest tal tuleb anda ülalpidamist kahele alaealisele lapsele 268,36 eurot kuus. Menetluse käigus on hageja nõustunud vähendama väljamõistetava elatise summat 100 euroni kuus /tlk 38/. Kostja nõustub maksma elatist 100 eurot kuus vaid juhul, kui hageja esindaja ja kostja lepivad kokku lapsega suhtlemise korras. 4 Kohus selgitas kostjale telefoni teel menetluslikku olukorda ning võimalust esitada kohtule avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 05.09.
4. a teatas kostja telefoni teel kohtule, et ei soovi käesolevaga esitada avaldust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kostja soovib selles osas jõuda hageja esindajaga kohtuvälisele kokkuleppele. Elatise osas jäi kostja oma algselt esitatud seisukoha juurde, st on nõus maksma lapsele elatist 90 eurot kuus. Kohus leiab, et käesolevas olukorra on põhjendatud elatise suurendamine, kuna eelnevalt väljamõistetud elatis summas 63,91 eurot ei ulatu isegi ½-ni kehtivast elatise alamäärast. Kohus peab siiski põhjendatuks, et väljamõistetava elatise suurus jääb alla

§ 101lõikes 1 nimetatud määra.

Kohus peab elatise alla alamäära väljamõistmisel mõjuvaks põhjuseks kostja töövõimetust 100% ulatuses ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps *, kes elatise väljamõistmisel hageja kasuks seadusest sätestatud minimaalmääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades nii hageja vajadusi kui kostja majanduslikku, tervislikku ja perekondlikku olukorda on põhjendatud elatise suurendamine 95 euroni kuus (31,09 euro võrra), mis ühtlasi tagab kostja ülalpeetavate (alaealiste laste) võrdse kohtlemise. Sellisel juhul jääb kostjale endale igakuiselt 78,36 eurot. Kohus arvestab seejurres, et laste vajadused riietele, jalanõudele, igapäevasele kooliskäimisele on reeglina suuremad kui vanemal, kes igapäevaselt tööl ei käi. Menetluskulud Vastaval tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik 5