KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41199 Tsiviilasi XXXavaldus OÜ

§ 606lg 1).

1. Saata kohtumäärus OÜ XXX (kustutatud) (registrikood XXX) ja likvideerija registrisse kandmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (Pärnu mnt 142, Tallinn 11317).
2. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte avaldajale ja likvideerijale. Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud OÜ XXX (kustutatud) (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist 1 kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 606lg 2). Määruskaebust ei saa esitada viie

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus 1. Harju Maakohtu registriosakond edastas

§ 595

lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule 04.09.2013 dokumendid OÜ XXX (puudutatud isik, juriidiline isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et XXX(avaldaja) esitas Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse OÜ XXX likvideerimise läbiviimiseks. Kohus jättis avalduse 16.09.2013 määrusega käiguta ja andis avaldaja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja kõrvaldas 25.09.2013 kohtule esitatud menetlusdokumendiga puudused. Enda likvideerijaks määramiseks on nõusoleku andnud XXX. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus algatab hagita menetluse.

1. Äriregistri andmetel kustutati OÜ XXX (kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole OÜ XXX (kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt kuulub OÜ-le XXX (kustutatud) osalus välisriigi juriidilises isikus XXX. Samuti on OÜ XXX (kustutatud) ja OÜ XXX vahel laenuleping XXXja tsessiooni leping XXX. Avaldaja on kohtule vastavad dokumendid esitanud. Avaldaja on huvitatud isik, sest ta oli OÜ XXX (kustutatud) juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. Avaldaja on huvitatud isik. Eeltoodust tulenevalt on OÜ XXX (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud. 2
2. ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Avaldaja taotleb enda likvideerijaks määramist. Avaldaja on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Avaldaja suhtes ei ole kohaldatud äri- ega ettevõtluskeeldu, avaldaja ei ole OÜ XXX (kustutatud) nõukogu liige. Avaldaja vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. 5. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks.

§ 4772

lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt

§ 4772

lg 1 kohustab kohus likvideerijat andma kohtule aru likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning esitama kohtule likvideerija aruanne iga kahe kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb muuhulgas kirjeldada likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid, anda hinnang OÜ XXX maksevõime kohta ning tuua välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. 6.

§ 172

lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud juriidilise isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3