Obsah (8)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 463§ 445§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39326 Tsiviilasi Aktsept Inkasso OÜ hagi Xxxvastu v

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 27.02.2013 otsus jõustus 03.05.2013. Hageja esitas 30.05.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2

1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud 01.10.2012 riigilõivu hagiavalduselt 150 eurot (tlk 22). Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 150 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal hagejale hüvitada.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 540 eurot (ilma käibemaksuta). Lisatud arvetest nähtub, et õigusabiteenust on osutatud 5,4 tundi tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu 100 eurot on kohtu hinnangul mõistlik.
3. Kostja on hageja menetluskulude avaldusele üldsõnaliselt vastu vaielnud. Kohus kontrollis kõiki toiminguid ja nendele toimingutele kulunud aega ja leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvel 130007 kajastatud 1,8 tundi õigusabiteenus hõlmab ettevalmistust kohtuistungiks ja 12.02.2013 kohtuistungil osalemist. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kestis kohtuistung 25 minutit (tlk 57-58). Arvestades, et kõnesolev tsiviilasi ei ole keerukas ja hageja esindaja oli varasemalt tsiviilasja materjalidega tutvunud, peab kohus kohtuistungi ettevalmistuse ja osalemise põhjendatud ajakuluks 1 tundi vähendades toimingule kulunud aega 0,8 tunni võrra summas 80 eurot. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
4. Käesoleva tsiviilasja menetluses on tsiviilasja hind 1060,90 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja tasu 1 600 eurot. Seega on esindaja kulud 460 eurot seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas.
5. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 610 eurot, mis koosneb riigilõivust 150 eurot ja lepingulise esindaja kulust 460 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 74% menetluskuludest, mis on 451,40 eurot. Kohus ei rahulda hageja taotlust 59,20 (510,60-451,40) euro ulatuses. 13.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 445

lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja soovib väljamõistetavate ja hüvitatavate menetluskulude tasumist kahes osas põhjusel, et tema sissetulek on väike ja peres on 2 ülalpeetavat. Kostja ei selgitanud vastuväites, kui suur on tema sissetulek ja kui suured on vältimatud püsikulud. Seoses esitatud taotlusega võttis kohus kostjaga 06.09.2013 telefoni teel ühendust, et täpsustada e-posti aadressi, millelt kostja saab kirju kätte, samas informeerides, et saadab kas samal või järgmisel tööpäeval sellekohased täpsustavad küsimused. Kohus edastas küsimused kostja poolt nimetatud e-posti aadressil xxx kohustusega vastata neile hiljemalt 11.09.2013, mida kostja käesoleva ajani teinud ei ole. Kostja ei ole kohtule oma väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit ega selgitust, et oma taotlust põhistada, mistõttu kohus ei rahulda osamaksetena tasumise taotlust. 14.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Aktsept Inkasso OÜ esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 2.

15.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

Seega ei saa käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 peale esitada 3 määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud summa jääb alla 200 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4