) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt 2 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 147,41 eurot. Kostja oli nõus tasuma hageja poolt pakutud teenuse osutamise eest summas 147,41 eurot (tl 53). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 147,41 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Xxx teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1. järgi on poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2 % tasumata summalt päevas (tl 29). Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 334,59 eurot. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 147,36 eurot. Kostja vastuväiteid viivisenõude osas esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 147,36 eurot. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.