) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 25.06.2013 otsus jõustus 05.08.2013. Hageja esitas 03.09.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab
lg 3 nõuetele.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 680 eurot, millele lisandub käibemaks 136 eurot. Õigusabi on osutatud 8,5 tundi tunnitasuga 80 eurot. Tunnitasu 80 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja seisukohaga selles, et kohus ei pidanud vajalikuks antud menetluses kummalgi poolel õigusteenuse kasutamist, leides, et pooled peavad olema lihtsa vaidluse puhul ise võimelised oma õigusi kaitsma. Seega ei olnud õigusabiteenuse kasutamine kostja poolel mingilgi tingimusel põhjendatud. Asjaolu, et kohus keeldus hageja seaduslikule esindajale riigi õigusabi määramisest, ei teinud olematuks tema õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt ära õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Seega on kostja kasutanud professionaalset õigusabi kooskõlas seadusega. Kohus loeb kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise taotluse põhjendatuks osaliselt. Õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on kostja kasutanud õigusabi perioodil 11.01.13 kuni 2 25.06.2013. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et perioodil 11.01.2013 kuni 14.03.2013 oleks kostjat esindanud lepinguline esindaja. Dokumendid on allkirjastanud kostja isiklikult. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on lepingulisele esindajale andnud volituse enda esindamiseks 15.04.2013 (tl 55). Seega tekkis XXX kostja esindusõigus alates volituse saamise päevast, s.o 15.04.2013 ning enne seda tehtud toimingute eest ei ole õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus kostja lepingulise esindaja kuludest vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulude nimekirjas loetletud toimingud alates kohtuistungi ettevalmistamisest kuni kohtulahendi tegemiseni, s.o 5,25 tunni ulatuses. Lähtudes kostja lepingulise esindaja 80 eurosest tunnitasust, on väljamõistetava menetluskulu suuruseks 420 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 84 eurot, kokku 504 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aja ning leidnud, et professionaalsel õigusteenuse osutajal ei kulu nendeks toiminguteks nii palju aega. Samas ei ole hagejate seaduslik esindaja põhjendanud, millele tuginedes ta hindab kostja lepingulise esindaja toimingute tegemiseks kulunud aega kostjast erinevalt. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejaid (seadusliku esindaja kaudu) kostjale hüvitama põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 504 euro ulatuses, millest 420 eurot on lepingulise esindaja tasu ja 84 eurot käibemaks. Kostja on avalduses kinnitanud, et füüsilise isikuna ei oma ta õigust käibemaksu tagasiarvestuseks.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.