Obsah (5)

§ 132§ 128§ 127§ 1028§ 113

2-12-56509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-565

§ § 127 lg 1 ja 5, § 128 lg 3,

§ 132lg 3. 10. Hageja märgib, et 12 045,02 eurot oli see summa, mille eest oli võimalik teostada sõiduki taastusremont LKindl

S § 35 lg 1 tähenduses ja saavutada LKindlS § 47 lg 3 esimeses lauses sätestatud eesmärk. LKindlS ega

ei näe kindlustusandjale ette võimalust või õigust 2 2-12-56509 vähendada kindlustushüvitist sõltuvalt sellest, kas kannatanu või kindlustusvõtja on käibemaksukohustuslane või mitte. Hageja ei ole käibemaksu mahaarvamisest kasu saanud. Kostjal on õigus esitada hageja vastu nõue, kui hageja on XXX OÜ arve-saatelehes kajastatud remondimaksumuses sisalduva käibemaksu riigile maksmisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kuna hageja näol on tegemist käibemaksukohustuslasega, on tal õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 4 arvata tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha sõiduauto ja sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks. Käibemaks ei ole liikluskahju osa, käibemaksu hüvitamine annaks hagejale võimaluse kahju põhjustanud sündmuse tagajärjel rikastuda. Kohtuotsuse põhjendus
2. Kohus lahendab antud asja poolte nõusolekul tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
3. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kindlustuse vaidluskomisjoni toimikuga ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
6. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 35 lg 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 47 lg 3 kohaselt varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Võlaõigusseaduse (

) § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 12.09.2012 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Punane tn 36 juures ristmikul, kus sõiduauto Opel Zafira, reg.märk XXX sõitis ette sõidueesõigust omanud ja hagejale kuuluvale sõidukile Toyota Land Cruiser 120, reg.märk XXX, mida juhtis XXX. Sõidukid said kokkupõrke tagajärjel varalist kahju (Vaidluskomisjoni toimik). Kostja 14.11.2012 otsuse nr XXX kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustajaks sõiduauto Opel Zafira juht XXX, kes 3 2-12-56509 rikkus liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 nõudeid. Kostja otsustas 14.12.2012 otsusega tunnistada sõidukile Toyota Land Cruiser, reg. märk XXX tekitatud kahju liikluskahjuks ja hüvitada hagejale tekitatud varakahju summas 10 037,53 eurot, milleks oli kooskõlastatud taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta (Vaidluskomisjoni toimik lk 6-7). XXX OÜ 20.11.2012 arve-saatelehe nr 2134 kohaselt oli kahjustatud hagejale kuuluva sõiduki taastusremondi maksumuseks 10 037,53 eurot, millele lisandus käibemaks 2 007,51 eurot (Vaidluskomisjoni toimik lk 29). Et kostja on hagejale kindlustushüvitise summas 10 037,53 eurot tasunud, vaidlus puudub.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvat hüvitist käibemaksu võrra juhul, kuna hageja on käibemaksukohustuslane.
3. LKindlS sätteid, mis käsitlevad liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju suuruse ja kahju hüvitamise ulatuse kindlaks määramist, tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega. Kohus on seisukohal, et taastusremondi maksumuse kahjuhüvitisest käibemaksuosa mahaarvamine on vastuolus LKindlS § 47 lg-s 3 ja

§ 127lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärkidega.

Kindlustuslepingu eesmärk on see, et hüvitise saamiseks õigustatu ei peaks ise kahju kandma, vaid kahjulik tagajärg kõrvaldatakse kiiresti kindlustusandja vahendite arvelt ning taastatakse kahjujuhtumi eelne olukord. On tavapärane, et kindlustusjuhtumis tekkinud kahju kõrvaldamiseks tuleb tellida teenust, mille osutaja esitab käibemaksu sisaldava arve ning tasuda tuleb kogu arvel kajastatud summa. Sellisel juhul hõlmab liikluskahju endas ka sõiduki taastamiseks esitatud arves sisalduvat käibemaksu, kuivõrd tegemist on kokku summaga, millise eest on võimalik sõiduk taastada ning kannatanu asetada olukorda, milles ta enne kahjujuhtumi toimumist oli. Kohus leiab, et kindlustushüvitise suurus ei saa sõltuda sellest, kas kahjustatud isik teeb kulutusi käibemaksule või mitte. Samuti ei näe liikluskindlustuse seaduse ega võlaõigusseaduse sätted ette võimalust vähendada kindlustushüvitist sõltuvalt sellest, kas kannatanu või kindlustusvõtja on käibemaksukohustuslane või mitte. Käesoleval juhul on kostja seadnud kindlustushüvitise väljamaksmise eelduseks, et hageja peab kahju ise kandma ja võtma täiendavaid kohustusi. Kohus leiab, et liikluskindlustuse seaduse eesmärgiks ei ole sundida käibemaksukohustuslasest kannatanut tasuma taastamisremondi maksumuse käibemaksu osa omavahenditest, kuna võib esineda olukordi, mil kannatanule ei pruugi selline võimalus olla reaalselt kasutatav (puudub sisendkäibemaksuga maksustatav käive, puuduvad rahalised vahendid käibemaksu tasumiseks vm). Ühtlasi on Riigikohus 07.11.2012 otsuse nr 3-2-1-133-12 punktis 24 leidnud, et hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist koos käibemaksuga ning viidanud

§ 1028lg-le 1, kui kindlustusandja hilisemale nõudeõigusele.

Kohus leiab, et ka antud juhul on kostjal kohustus tasuda kindlustushüvitis XXX OÜ arve-saatelehes kajastatud kogu summa ulatuses ning juhul kui selgub, et hageja on arves sisalduva käibemaksu riigile maksmisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud, on kostjal hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõudeõigus. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada, et hageja oleks võimalikust käbemaksu mahaarvamisest kasu saanud. Kuigi kostja poolt esitatud Finantsinspektsiooni 24.03.2010 kirja nr -13-2./3409 kohaselt ei ole niisugune olukord lubatav, kui kannatanu saab sisendkäibemaksu mahaarvamise teel kasu, on nimetatud kirjas asutud täiendavalt seisukohale, et tegeliku kahju hüvitamine seaduses sätestatud ulatuses, korras ja tähtajal on kindlustusandja kohustus, mida tuleb täita vaatamata võimalikele vaidlustele, mis võivad kindlustusandja ja kannatanu vahel olla käibemaksusumma hüvitamise üle. Kohus nõustub sellega, et kindlustushüvitise tasumine koos käibemaksuga ei tohi viia käibemaksukohustuslasest kannatanu rikastumiseni. Samas puuduvad seadusest tulenevad alused kindlustusandjal keelduda tegeliku kahju hüvitamisest kannatanule ning tegelik kahju võib hõlmata endas ka taastamisremondi arvel sisalduvat käibemaksu. Seetõttu ongi kindlustusandjal hilisemalt alusetust rikastumisest tulenev nõudeõigus kannatanu vastu, kui selgub, et kannatanu on käibemaksu mahaarvamise teel rikastunud. Kohus märgib, et kindlustusandja ei saa seada end maksuhalduri rolli, kuivõrd kindlustusandjal puudub pädevus otsustada hüvitise saaja 4 2-12-56509 maksutagastuse õiguse üle või teha hüvitise taotleja maksustamise eelotsuseid. Kohus märgib, et hüvitise saaja võib mitte olla käibemaksukohustuslane, samuti võib kolmanda isiku poolt kahjustatud sõiduki remont mitte olla käsitatav ettevõtlusega seotud kuluna. Seetõttu ei ole kostjal õigust tasaarvestada enda juba tekkinud hüvitamiskohustust hüvitise saaja tulevikus spekulatiivselt tekkiva õigusega maksutagastusele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue täiendavale kindlustushüvitisele summas 2 007,51 eurot on põhjendatud ja tõendatud. 19. LKindlS § 45 lg 4 kohaselt kannatanule hüvitise väljamaksmisel tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 113

lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja küsib alates 21.11.2012 kuni 08.02.2013, so hagiavalduse esitamiseni viivist seadusjärgses määras 33,18 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja olles kindlustushüvitise tasumisega viivituses, pidi olema teadlik seadusest tuleneva viivise lisandumisest ning sellega arvestama.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele täiendav kindlustushüvitis summas 2 007,51 eurot, viivis 33,18 eurot ja viivis 0,021% päevas kindlustushüvitiselt (2 007,51 eurolt) alates hagi esitamisest, so 08.02.2013 kuni täiendava kindlustushüvitise tasumiseni. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5