Obsah (6)

§ 174§ 176§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-50163 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu väljamõistmisek

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 1 lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 17.07.2013.a. XXX esindaja esitas 25.07.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1 152 eurot, kokku 1 502 eurot. Avaldusele lisatud arvetelt nähtub, et kostjale on antud õigusabi kokku 8h ulatuses, tunnihinnaga 144 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega ning et ta on tulumaksukohustuslane. Tulenevalt kohtulahendist, palub hageja kindlaks määrata kostja poolt hüvitatavad hageja menetluskulud 77% ulatuses, s.o summas 1 156,54 eurot. 3.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.

§ 176

lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Harju Maakohtu 15.08.2013.a määruse koos avaldusega sai kostja kätte 26.08.2013.a. Kohus andis kostjale võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada oma menetluskulude nimekiri ning omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud, samuti ei esitanud ta oma menetluskulude nimekirja. 4.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus. 6. Hageja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et hageja on tulumaksukohustuslane. Kohtule jääb nimetatud kinnituse vajalikkus ja seotus käesoleva menetlusega arusaamatuks. Mõistlikult oletades võib antud kinnitust pidada eksituseks, kuna

§ 174

lg 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks hoopis kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri epäringu andmetel ei ole hageja käesoleval ajal enam registreeritud käibemaksukohustuslasena, mistõttu kohus mõistab vajaliku ja põhjendatud esindajatasu välja käibemaksuga.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust riigilõivu osas. Avalduse kohaselt on hageja menetluse käigus tasunud 350 eurot riigilõivu. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud 142,25 eurot riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning hagiavalduse esitamisel 257,75 eurot, kokku 400 eurot. Kuna riigilõivu puhul on tegemist iseenesest vajaliku ja põhjendatud kuluga, rahuldab kohus hageja avalduse 2 riigilõivu osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 400 eurot.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja esindaja õigusabi tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtub, et hageja esindaja tunnitasu määraks on 144 eurot /tund. Kohus ei pea käesolevas vaidluses nimetatud tunnitasumäära mõistlikuks. Hageja esindajaks tsiviilasjas nr 2-12-50163 oli Markus Õigusbüroo OÜ jurist Anatoli Majevski. Hageja esindaja tunnihind vastab tippkvalifikatsiooni nõudva õigusnõustamise hinnale. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-66-12 leidnud, et mõistlikuks advokaadi õigusabi tunnihinna suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja ei ole vandeadvokaat vaid jurist, mistõttu kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud rakendada vandeadvokaadi tunnihinnaga võrreldavat tasu.
3. Samuti ei pea kohus põhjendatuks rakendada vandeadvokaadi tunnitasuga võrreldavat tunnitasu põhjusel, et käesolev tsiviilasi ei olnud oma olemuselt keskmiselt keerukam. Käesolevas asjas on menetlus kestnud veidi üle kuue kuu (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 29.11.2012 ning Harju Maakohtu otsus tehti 14.06.2013), mille käigus on asja menetlenud vaid maakohus ning laenulepingust tulenev võlanõue on tavapärane mittekeerukas vaidlus, mis kohtu hinnangul sedavõrd kõrge hinnaga õigusabi ei vaja. Kohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasja puhul mõistlikuks ja vajalikuks esindaja tunnitasu määraks 80 eurot/tund. Markus Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane (EE100093658) alates 01.01.1994, seega lisandub tunnitasu hinnale käibemaks.
4. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on lepingulise esindaja kulude osas osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal 11.01.2013.a kulunud 2h lepingu ja volikirja koostamiseks ning kliendiga konsulteerimiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud teiselt poolelt menetluskulu välja mõista aja eest, mis kulus õigusabiteenuse osutaja ja tema kliendi vahelisi suhteid reguleeriva lepingu ja volikirja koostamiseks. Kohus ei pea antud õigusabitoiminguid põhjendatuks, kuna need kulud on teostatud enne käesoleva tsiviilasja hagimenetluse algust ega ole seostatud käesoleva tsiviilasjaga. Õigusabilepingu ja volikirja koostamine ei kuulu kliendile õigusteenuse osutamise aja hulka, vaid on vajalikud eeltingimused õigusabi edasiseks osutamiseks. Arvestades eeltoodut, loeb kohus eelnimetatud toimingud 2h ulatuses põhjendamatuteks.
5. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal 04.07.2013.a ja 11.07.2013.a kulunud kokku 1h menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise peale. Kohus peab antud toimingut menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kontekstis mittehüvitatavaks. Vastavalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Arvestades eeltoodut loeb kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise 1h ulatuses põhjendamatuks menetluskuluks.

1. Muus osas on hageja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud ajaline maht põhjendatud. Kokku loeb kohus hageja õigusabikulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5h (8h – 3h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (96 eurot koos käibemaksuga) arvestades 480 eurole. Kokku on hageja menetluskulud 880 eurot. (lepingulise esindaja tasu 480 eurot ja riigilõiv 400 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 677,60 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 14.06.2013.a otsuse menetluskulude jaotusest; 77% hageja menetluskulude summast 880 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 478,94 eurot (taotletud summa 1 156,54 eurot – taotluse rahuldatud osa 823,90 eurot). 3
2. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 7 800,30 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 14.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4