) § 271 järgi. Pooltel on vaidlus selles, millal lõppes poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud üürileping. Nähtuvalt hageja poolt esitatud üürilepingust (t/l 4) on pooled leppinud kokku, et lepingu ülesütlemise etteteatamise aeg on 1 kalendrikuu. Tulenevalt
lg 1 võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Lg 2 kohaselt, kui lepingupool ei järgi 2
lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
312 lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Tulenevalt
lg 1 üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg 5 sätestab, et § 325 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Tulenevalt
lg 1 võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Lg 2 kohaselt, kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kostja tõi ise esile, et ütles üürilepingu üles hagejale augustis 2012 telefoni teel ja tõendeid selle kohta, et ta oleks lepingu üles öeldud kirjalikult, ei ole ta esitanud. Ka ei ole asjas esitatud mingeid tõendeid, et hageja oleks ise lepingu kostjale ole üles öelnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et 09.10.2012 viis kostja eluruumi võtmed hagejale tagasi ja kuna nii hageja (üürileandja) kui ka kostja (üürnik) rikkusid
lg 1 tulenevat üürilepingu ülesütlemiseavalduse vormi nõuet, siis lähtub kohus kostja faktilisest käitumisest 09.10.2012 ( st võtmete tagastamisel hagejale ja millele hageja vastu ei vaielnud) ja lepingust sätestatust ning leiab, et leping on faktiliselt kostja poolt üles öeldud 09.10.2013 võtmete üleandmisega hagejale. Eeltoodut arvestades ja kooskõlas lepingu ning
lg 2, on seega lepingus kokkulepitud ülesütlemise tähtaega arvestades üürileping poolte vahel lõppenud 09.11.2012. Vaidlus on kõrvalkulude koosseisu üle ja millise aja eest peab üürnik kõrvalkulusid ja üüri tasuma. Seega (
) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
kohaselt, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid 01.11.2011 sõlmitud lepingus kokku, et üürnik tasub igakuuliselt omaniku arveldusarvele ettemaksuna iga järgneva kalendrikuu eest üüritasu summas 100 eurot hiljemalt kuuendaks kuupäevaks konkreetse üürikuu eest. Täiendavalt leppisid pooled kokku, et kommunaalkulud tasub üürnik vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele konkreetse üürikuu eest vastavalt maksetähtajale. Elektrienergia eest arvestatud makse tasub üürnik, arve suuruse teatab omanik üürnikule vastavalt omanikule XXX poolt edastatavale arvele. Lepingu lõppemisel edastatava kommunaalmakse arve tasub üürnik, samuti elektrienergia arve. Seega on pooled leppinud kokku selles, et lisaks üürile maksab kostja ka kõrvalkulusid hagejale
Küll on aga kõrvalkulud kulud, mida peab maksma üürnik seoses aja kasutamisega ning nendel kuludel peab olema vajalik seos asja kasutamisega. Kohus nõustub kostjaga, et üüritud korteri kui korteriomandi remondikulu ei pea kostja maksma. Nimelt kaldub üürniku poolt nende remondikulude kandmine üürilepingu järgi kõrvale seaduses 3
Seega on poolte kokkuleppe osas, mille järgi tuleb kõrvalkuluna kostjal tasuda remondi eest,
ÜS § 84 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu ei pea viidatud osas kostja kohustust ka
lg 1 järgi täitma ja õige ei ole hageja väide, et neid kulusid peaks kandma kostja. Vaadeldaval perioodil (t/l 6-16) nähtuvalt esitas ühistu kostjale arveid tasumiseks remondi eest (kuus 10,58€, periood november 2011september 2012 incl.) kokku 116,16 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale kõrvalkuludena 116,16 eurot. Kuna aga ühistu vahendab teenuseid, mida seoses üüritud asja kasutamisega kasutab kostja (vesi, elekter, üldvesi) ja esitab arveid otse kostjale, milles on pooled ka lepingus kokku leppinud, on selle teenuse osutamisega kaasnev kulu – halduskulu – asja kasutamisega seotud otsene kulu ehk kõrvalkulu ja kohtu arvates on kostjal ka selle kulu kui kõrvalkulu kandmise kohustus kooskõlas lepingu ja
Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega justkui ei pea kostja maksma hagejale halduskulude eest kui kõrvalkulude eest.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Kostja väitis, et hageja viivitas võtmete vastuvõtmisega kaks kuud ning kostja ei kasutanud alates septembrist 2012 üüripinda ning et augusti 2012. aasta kommunaalteenuste arvetelt oleks pidanud hageja nägema, et keegi teenuseid ei tarbi ja sellega ka eluruumi ei kasuta ning kasutamisest huvitatud ei ole. Hageja kinnitas, et sai ootamatult kostjalt eluruumi võtmed 09.10.2012 ning kostja ülalpool viidatud väiteid omaks ei võtnud. Eelpool tuvastas kohus, et kostja ei öelnud lepingut üles seades sätestatud vormi järgides, seega kannab ta sellest tulenevaid negatiivseid riske ise. Kuna leping lõppes poolte vahel 09.11.2012 (vt otsus eelpool), tuleb lepingut
Seega ei vabasta asjaolu, et kostja eluruumis ei elanud tema poolt mainitud ajal enne lepingu lõppemist 09.11.2012, kostjat lepingu täitmisest
lg 1 ja
Eeltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu lõppemiseni. Hagist ei nähtu, et hageja nõuaks kostjalt lepingu täitmist 2012. novembris, vaid nõuab üüri, kõrvalkulusid kuni septembrini 2012 (kaasa arvatud) ja lisaks üüri ka 2012.a. oktoobrikuu eest. Perioodil 01.11.2011- oktoober 2012 (incl.) oli hageja poolt nõutav üür (kokku 12*100=1200 euro), kommunaalkulud, elekter kokku 2019,32 eurot. Sellest tuleb maha arvestada remondikulude suurus kokku 116,16 eurot, mida kostja ei ole kohustatud tasuma. Nii moodustab kostja kohustuste ulatus hagetava perioodi 01.11.2011- oktoober 2012 (incl.) eest kokku 1903,16 eurot (2019,32-116,16). Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud kokku 1332,05 eurot, selle summa tasumist on kostja ka ise kinnitanud (vastus 21.01.13). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks tasunud rohkem. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut poolte pangakonto väljavõtteile (t/l 1720, 49-52, 54-56). Seega on kostja võlg üüri ja kõrvakulude, sh elektrienergia eest kokku perioodil 01.11.2011- oktoober 2012 (incl.) 571,11eurot (1903,16-1332,02). Kuna märgitu on seni tasumata, rikub kostja lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust
mõttes (kohustuse rikkumine on kohustuse täielik või osaline täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine).
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist
lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 ja
Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja viidatud 571,11 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asjaolu, kas hageja on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjana või mitte, milline on tema maksukohustus, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, mistõttu ei pea kohus nendele poolte 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.