) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 21.02.2013 otsus jõustus 08.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Kostja esitas 05.09.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab
lg 3 nõuetele.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 432 eurot. Hagejad ei nõustunud kostja lepingulise esindaja tasu suurusega. Kostja lepingulise esindaja tasu suuruseks on 360 eurot (koos käibemaksuga 432 eurot), mis hõlmas endas nõustamist elatise maksmise küsimuses ning kohtuistungiks ettevalmistumist ja 01.02.2013 kohtuistungil osalemist tsiviilasjas nr 2-12-49179. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoimingute tulemuslikkust ning kohtuistungil osalemist on arves nr 2013064 nimetatud õigusabi kokku 3 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot pluss käibemaks. Teenuse hind ei ole ülemäära kõrge ja on võrreldav üldiselt makstava tasuga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette 2 näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 2 610 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 3 200 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on kostja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Käesoleva määrusega väljamõistetav menetluskulu esindaja kulu õigusabi eest on piirmäärast oluliselt väiksem. Kokku peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu summas 432 eurot. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejaid kostjale hüvitama menetluskulusid 432 euro ulatuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.