). Pooled vaidlevad selle üle, kas ametist lahkuv kohtutäitur vastutab ametitegevuse käigus sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise, lepingute lõpetamise ning tekkinud dokumentide edasise käitlemise eest isiklikult pärast ametist vabastamist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2007 arhivaalide haldamislepingu nr XXX. Eelnimetatud lepingu punktist 5.1 tulenevalt jõustus leping selle allakirjutamise hetkest poolte esindajate poolt ja leping on sõlmitud määramata tähtajaks. 2 Lepingu punkti 5.2 kohaselt on pooltel õigus leping lõpetada igal ajal teatades sellest teisele poolele vähemalt kolm kuud kirjalikult ette. Kuna kumbki pooltest ei ole lepingu lõpetamisest teatanud, on hagejal õiguspärane ootus eeldada, et sõlmitud leping kehtib. Seega on põhjendatud hageja poolt kostjale viimasele osutatud teenuste eest arvete esitamine. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 474,98 eurot põhjendatud. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks maksekorraldused numbritega 33158 arve 270092 tasumise kohta 09.11.2007, nr 40475 arve 280245 tasumise kohta 03.12.2008 ja nr 40759 arve 280268 tasumise kohta 31.12.2008. Kostja on eelnimetatud maksed tasunud hageja esitatud arvete alusel ja tähtaegselt. Kuna kostja esitatud maksekorraldustega tasutud arved ei ole käesoleva tsiviilasja vaidlusobjektiks, jätab kohus need tähelepanuta. Seega ei ole kostja tõendanud, et on hageja ees oma kohustuse täitnud.
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtutäituri ametist lahkumine ei ole ametisoleku ajal sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute lõppemise aluseks. Kostja ei ole lepingut lõpetanud ega tõendanud, et ta oleks lepingulised kohustused kellelegi üle andnud. Kohus leiab, et kostjapoolne lepingust tulenevate kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Seega on kostja vastutav hageja ees poolte vahel sõlmitud arhivaalide haldamislepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohus ei rahulda kostja taotlust lihtmenetluse otsusele edasikaebamiseks loa andmiseks, kuna kostja ei ole veenvalt põhistanud oma taotlust lihtsustatud korras tehtud otsusele edasikaebamise vajalikkuse kohta seaduses (TsMS § 637 lg 21) märgitust erineval alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.