1-13-5386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2013.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-5386 (13251000045) Kohtukoosseis Kohtunik Anu

§ 68

arvata eelvangistuses viibimise aeg 24-25 mai 2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka, arvestusega, et 1 vangistuspäev vastab 3 rahalise karistuse päevamäärale, on kandmisele kuuluv rahaline karistus 164 päeva, s.o. 524, 80 eurot (viissada kakskümmend neli eurot 80 senti)

§ 66

ja arvestades karistuse suurust ja sissetulekut, lubada Krista Koigil tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasumisega kohtuotsuse jõustumise esimesel kuul 52, 48 eurot ja 9-l järgneval kuul 52 eurot. Lk 1 / 4 1-13-5386 KarS § 50 lg 1 alusel võtta Krista Koikilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 (kolm) kuud. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Arvata menetluskulude hulka sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 67,20 €. Kohaldada Krista Koik´i suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid ja jätta menetluskulud summas 347,20 € riigi kanda ning mõista Krista Koik´ilt välja menetluskulud summas 200 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Selgituseks märkida „Krista Koik 1-13-5386 menetluskulud“ Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga
2. Märkida tuleb tasumise dokumendile kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Lk 2 / 4 1-13-5386 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KRISTA KOIK`ile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 24.05.2013 kella 16:30 ajal Järvamaal Türi vallas Türil Väätsa tee 1 juures mootorsõidukit Peugeot 207 registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,04 mg/l kohta +/- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, pani Krista Koik toime kuriteo KarS § 424 järgi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada Krista Koik KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 170 /ükssada seitsekümmend/ päevamäära, s.o. 544 eurot.

§ 68

arvata eelvangistuses viibimise aeg 24-25 mai 2013.a, s.o 2 päev karistusaja hulka , arvestusega, et 1 vangistuspäev vastab 3 rahalise karistuse päevamäärale ja kandmisele kuuluv rahaline karistus 164 päeva, s.o. 524, 80 eurot /viissada kakskümmend neli eurot 80 senti/

§ 66

ja arvestades karistuse suurust ja sissetulekut, lubada Krista Koigil tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasumisega kohtuotsuse jõustumise esimesel kuul 52, 48 eurot ja 9-l järgneval kuul 52 eurot. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Krista Koikilt mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Eesti Advokatuuri juhatuse 16.04.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Lk 3 / 4 1-13-5386 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu ei tööta, ta on oma isa hooldaja. Kohus leiab, et süüdimõistetule käib menetluskulude täies mahus hüvitamine üle jõu. Seetõttu tuleb osa menetluskulusid – summas 347,20 € - jätta riigi kanda. Süüdimõistetult tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 200 €. Anu Tammeniit kohtunik Lk 4 / 4