Menetluskulude jaotus
lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on saanud hagejalt laenu ning jätnud selle tagastamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus arvestada intressi igakuiselt 2% kuus. Hageja intressinõue kostja vastu on hagi esitamise seisuga 2 208,34 eurot. Hageja vähendab intressi nõuet 242,66 eurole. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 242,66 eurot Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 202 päeva, seega moodustab viivis 89,47 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 89,47 eurot. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 154,65 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on inkassoteenuse kasutamise tinginud kostja tegevusetus. Kostja laenu ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks 2 lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud 260 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.