) § 661 lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise võimaluse kompromissi kinnitavale ja kohtumenetlust lõpetavale määrusele. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja I ja kostja II vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks ja tuvastusnõuetes. Menetlusosalised esitasid 09.10.2013 kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada kompromiss, lõpetada menetlus, tagastada hagejale pool menetluses (s.o nii hagiavalduselt kui hagi tagamise taotluselt) tasutud riigilõivust, asendada poolte ja nende esindajate nimed initsiaalidega ning mitte avaldada registrikoode ega aadresse kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas kohtumääruses ning jätta poolte kantud menetluskulud iga poole enese kanda. Pooled on teadlikud
lg-s 1 ja §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et juhindudes
lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise võimaluse kompromissi kinnitavale ja kohtumenetlust lõpetavale määrusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele
Menetluskulud on jagatud vastavalt poolte kokkuleppele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Hageja on tasunud 28.01.2013 riigilõivu 10 500 eurot maksekorraldusega nr 52727 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123. Hageja taotleb pooles ulatuses tasutud riigilõivu tagastamist. Kuivõrd hagi on esitatud veebilehe www.etoimik.ee kaudu, kuulus hagilt hinnaga üle 500 000 euro riigilõiv tasumisele 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Juhindudes
lg 2 p 1 tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, so 10000/2=5000 eurot. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv hagiavalduselt tagastamisele hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist
Hageja on taotlenud ka hagi tagamise taotluselt poole riigilõivu tagastamist.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 16 sätestab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus on seisukohal, et RLS § 15 lg 1 nimetatud riigilõivu tagastamise alused käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Kohus on teinud menetlustoimingu vaadates hageja taotluse hagi tagamiseks läbi ja rahuldades taotluse, mistõttu ei kuulu riigilõiv hagi tagamiselt tagastamisele.
lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema 2 isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab poolte taotluse, et jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendatakse poolte ja nende esindajate nimed initsiaalidega ja ei avaldata registrikoode ega aadresse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise võimaluse kompromissi kinnitavale ja kohtumenetlust lõpetavale määrusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.