← Eesti

1-13-6966/7

Obsah (7)§ 199§ 263§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6966 Kohtunik Peet Teidearu Sek

§ 199lg 1 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.S.

isikukood: XXX ; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates

  1. juunist
  2. a seaduslik esindaja: M.S. (isikukood: XXX) Kaitsja Aivar Kello Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.S.

§ 199lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks

(2)kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.S.

§ 263p 1 järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista J.S. ile liitkaristuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.S. i eelvangistus 03. – 04. mail 2013. a ja 25. – 26. juunil 2013. a, s.o kokku neli

(4)päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista J.S. ile kolm
(3)kuud kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.S. ei pane kaheksateistkümne

(18)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab määratud alalises elukohas – XXXX

  1. tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel hakata J.S.

i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata J.S. katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. J.S. i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – CD-plaat, millel 06. aprillil 2013. a Tartus Tähe 106 turvakaamera salvestised – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg. 3 alusel J.S. ilt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Välja mõista J.S. ilt menetluskuluna sundraha ükssada

(100)eurot, postikulu viis
(5)eurot ja 22 senti , kaitsjatasu ükssada viiskümmend kuus
(156)eurot. Ajatada J.S. ile menetluskulude tasumine ühele aastale igakuiste maksetena (kindlaksmääramata suuruses). KrMS § 188 alusel J.S. i poolt menetluskulude tasumata jätmisel nõuda menetluskulud sisse J.S. i seaduslikult esindajalt M.S. `lt (isikukood: XXX; elukoht: XXX). Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus J.S. it süüdistatakse selles, et tema
  3. aprillil 2013.a ajavahemikul kella 23.20 kuni 23.45 võttis ära ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartus aadressil Tähe 106 asuva firma Treilamehed OÜ valvuri ruumist Fiat Ducato reg nr XXX (omanik OÜ Beninna) süütevõtme koos signalisatsiooniga koguväärtuses 317 eurot ja Fiat Ducato reg nr XXX (omanik OÜ Beninna) süütevõtme koos signalisatsiooniga koguväärtuses 317 eurot. Sellega pani J.S. toime

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel süüdistatakse J.S. it selles, et tema

  1. mail
  2. a ajavahemikul kell 18.30-19.00 avalikus kohas Tartu maakonnas Puhja vallas Puhja alevikus Puhja Gümnaasiumi (Viljandi tee 28, Puhja) ja Piilu baari (Viljandi tee 24, Puhja) vahelises Puhja pargis asuva puhkekoha juures lõi ühel korral rusikaga 16-aastasele R.K. näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas J.S. R.K. füüsilist valu. Sellega pani J.S. toime

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.S.

ile karistuseks 2 kuud vangistust ja

§ 263

p 1 kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista J.S.

ile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.

–

  1. mai
  2. a, s.o 2 päeva ja
  3. –
  4. juuni
  5. a, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas 3 ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja , prokurör ja seaduslik esindaja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.S. tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 1 ja § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend – CD-plaat, millel

  1. aprillil
  2. a Tartus Tähe 106 turvakaamera salvestised – jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.S. i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu 156 eurot, postikulu 5,22 eurot. Kohtuistungil avaldatust nähtub, et J.S. il endal praegu kindel sissetulek puudub. Seadusliku esindaja M.S. igakuine sissetulek on 400-500 eurot, millest on vaja tasuda kommunaalkulud ning muud kulud. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ning vähendab KrMS § 180 lg. 3 alusel J.S. ilt väljamõistetavaid menetluskulusid , sest kogu menetluskulu tasumine käib J.S. il ilmselt üle jõu. Välja mõista J.S. ilt menetluskuluna sundraha 100 eurot, postikulu 5,22 eurot, kaitsjatasu 156 eurot. Sundrahast 380 eurot jätta välja mõistmata. Ajatada J.S. ile menetluskulude tasumine ühele aastale igakuiste maksetena (kindlaksmääramata suuruses). KrMS § 188 alusel J.S. i poolt menetluskulude tasumata jätmisel nõuda menetluskulud sisse J.S. i seaduslikult esindajalt M.S. `lt (isikukood: XXX). Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.