Obsah (10)

§ 115§ 108§ 76§ 396§ 82§ 100§ 415§ 127§ 14§ 65

2-13-765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2013.a., Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-765

) § 14 lg-test 1-2 oli hageja kohustatud enne kostjale laenu väljastamist tegema kindlaks, kas kostja on krediidikõlbulik ehk kas kostja suudab talle antavat laenu teenindada. Samuti oleks hageja pidanud kostjat teavitama võimalikest riskidest, mis pikaajalise laenukohustuse võtmisega kaasnevad ning ka võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, mis kostjale võisid kaasneda makseraskustesse sattumisel. Olukorras, kus kostja 3 2-13-765 püsivad sissetulekud laenu saamisele eelneva 6 kuu jooksul jäid ca 2302 Eesti krooni piiresse kalendrikuus, kattes vaevu tema eluks vajalikke kulutusi, ei ole ühegi argumendiga põhjendatud hageja otsus anda kostjale laenu kogusummas 1683000 Eesti krooni, mille teenindamiseks kulus ligikaudu 9687 Eesti krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on Lepingu alusel antud laenuga seotud kõrvalnõuded järgmised: intressimaksetena sai hageja Lepingu alusel 4167,38 eurot;3 laenusumma sissenõudmisega väidetavalt kantud kulud 126,28 eurot; tagatise müügiga seotud täitekulud 6229,82 eurot. Seega on hageja kostjale kahju tekitanud vähemalt 10523,48 euro ulatuses. Tekitatud kahju on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega, sest kui hageja oleks lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks kostja hagejaga Lepingut sõlminud ja kostjal ei oleks Lepinguga seoses kahju tekkinud. Eeltoodule tuginedes tasaarvestab kostja käesolevaga hageja nõude 50873,42 eurot kostja vastu kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu (

§ 115lg 1) hageja poolt tekitatud kahju summaga 10523,48 eurot.

Tasaarvestuse tulemusel jääb hageja nõude suuruseks 40349,94 eurot. 5.3. Kostja hinnangul ei või hageja tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas temast tulenev asjaolu. Antud juhul tuleb hageja nõue jätta kostja vastu tervikuna rahuldamata, kuna hageja andis teadlikult laenu isikule, kes algusest peale ei olnud suuteline laenu tagastama. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, so käesoleval juhul

§ 108lg-s 1 nimetatud täitmisnõuet.

1. Hageja esitas 31.05.2013.a. vastuväited Kostja seisukohtadele, mille järgi /I kd, tl 129-133/: 6.
2. Hageja kasutas Laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Heki tee 16-12 Tallinn müümiseks 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ vahendusteenust ja tasus vahendajale selle eest vastavalt arvele nr 101528 (esitatud hagi lisana nr 8) summa 24 000 EEK. Hageja esitab maakleri tasu maksmise kohta maksekorralduse nr
3. Hageja leiab, et maakleritasu oli põhjendatud kulu, sest kohtutäituril ei õnnestunud vara nelja kuu jooksul alates aprill 2010a. müüa ning kuivõrd igakordsel enampakkumisel on õigus kohtutäituril tagatise enampakkumise hinda langetada TMS § 100 lg 5 sätestatud ulatuses, siis oli kohtutäituril Arvi Pink põhjendatud pöörduda professionaalse kinnisvaramaakleri poole, kes aitab kiiresti objektile ostja leida ning seda ka kõrgema hinnaga kui kordusenampakkumise uus hind seda oleks võimaldanud. 6.
4. Hageja leiab, et võla sissenõudmise kulu summas 126,28 EUR on põhjendatud ja tõendatud. Hagiavalduse kohaselt Hageja luges Laenulepingu punkti 6.7.1 alusel tagatise müügist saadud raha arvelt esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud summas 126,28 EUR. Võla sissenõudmise kulu on Hageja nõudnud D. T. poolt laenumaksete tasumisega üle 60 päeva viivitamise eest vastavalt tasumisega viivitamise ajal kehtinud panga hinnakirjale, mis määratleb Laenulepingust tuleneva võla sissenõudmise kulu tasumäärad. 6.
5. Hageja leiab, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on laenu andmisel järginud laenu andmise nõudeid laenu andmise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 83 mõistes ning Kostjal puudub alus nõude tasaarvestamiseks. Hageja jaoks Kostja ja Laenusaaja koos vastasid laenu saamise tingimustele, s.t et mõlemad koos suutsid Hagejalt võetud laenu ühes kuus teenindada. Hageja on teinud laenu memos vastavalt Kostja ja Laenusaaja poolt esitatud info põhjal piisava teabe alusel selgeks Kostja ja Laenusaaja krediidivõimelisuse ning krediidivõimelisuse hindamise tagajärjena Hageja otsustas, et Kostja ja Laenusaaja koos vastavad hagi aluseks olevast Laenulepingust tuleneva laenu võtmise tingimustele.
6. 28.08.2013.a. kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde /I kd, tl 22-28/. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4 2-13-765
7. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - D. T. ja hageja kui Aktsiaseltsi Sampo Pank õigusjärglase vahel sõlmiti laenuleping nr * (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja D. T. laenu summas 107563,30 eurot korteriomandi asukohaga * ostuhinna osaliseks tasumiseks; - laenu kaastaotlejaks oli kostja Jevgeni Kuznetsov; - D. T. sai laenu enda käsutusse, kasutas laenu sihtotstarbeliselt vastavalt laenulepingu põhitingimustele ning kohustus tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule; - lepingu rikkumisega seoses ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 13.05.2009; laenu põhiosa, mille tagastamise tähtaeg saabus seoses lepingu ülesütlemisega on 106 728,60 eurot; - korteriomand võõrandati täitemenetluse raames hinnaga 800 000 Eesti krooni, millest peale täitekulude 97 475,44 Eesti krooni mahaarvamist maksis kohtutäitur tagatise müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale 702 524,56 Eesti krooni (so 44 871,40 EUR kursiga 15,6564); 9.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vaidlust ei ole käesolevas selles, et laenuleping nr * on sõlmitud, mille alusel on D. T. ja Jevgeni Kuznetsovile antud laenu summas 107 563,30 eurot /I kd, tl 10-14/. Laenu tagastamise tähtajaks oli kokkulepitud 16.05.2038.a. Samuti ei ole Kostja esitanud vastuväiteid, et alates 16.02.2009.a. on graafikujärgsed maksmised lõppenud, millega on lepingut rikutud ja seetõttu on Hageja lepingu üles öelnud. Tulenevalt

§ 100

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud. Hageja ei nõua Kostjalt viiviseid, intresse ega ka leppetrahvi.

1. Hageja on seisukohal, et põhinõudele lisandub laenu sissenõudmise kulu 126,28 eurot ja korteriomandi müügiga kantud kuluna maakleritasu 1532,92 eurot. Kostja nimetatud nõudeid ei tunnusta leides, et sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud ja puuduvad tõendid, et maakleritasu näol oleks tegemist vajalike kulutustega. 10.
2. Kohtule esitatud laenulepingu üldtingimustele p.-i 6.7.
3. kohaselt on hagejal õigus esimeses järjekorras lugeda tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt Hageja hinnakirjale /I kd, tl 12/. Hageja esindaja seletuste kohaselt on sissenõudmise kulu arvestatud vastavalt hinnakirjale 60 päeva maksete viivitamise eest /I kd, tl 142-205/. Esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud sissenõudmise kulu järgneb panga kliendile alati, kui tekib võlgnevus sõltumata sellest, kui suured on kantud panga kulutused kirjade väljasaatmisel, kliendiga suhtlemisel jne. Hageja ei ole tõendanud kulutuste olemasolu, mida saaks eelviidatud üldtingimuste p 6.7.
4. alusel kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kulutused peavad olema reaalselt kantud, mida ei saa asendada nn kokkuleppe hindadega, mis on sisult leppetrahv lepingu rikkumise juhuks. Tulenevalt RKTKo nr 3-2-1-120-08, p 15 on leppetrahvi kokkulepe tühine.

§ 415

lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist, reguleerides ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, seetõttu tuleb sissenõudmise kulu 126,28 eurot jätta kostjalt välja mõistmata. 5 2-13-765 10.2. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur realiseerinud laenulepingu tagatiseks olnud korteriomandi hinnaga 800 000 kr, millest peale kohtutäituri tasu maha arvamist on hageja maha arvanud korteriomandi müügiga kantud kuluna maakleritasu 24 000 EEK (1532,92 EUR). Hageja on esitanud kohtule tõendina 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ arve 12.08.2010.a. nr 101528, millel on selgitusena märgitud „kinnisvara vahendusteenus aadressil *“ /I kd, tl 49/. Hageja on seisukohal, et

658 alusel on hageja kasutanud maakleri teenuseid ja kandnud laenulepingu rikkumisest tulenevalt maakleriteenuse eest tasumisel kahju, mille hüvitamist on õigus nõuda lepingu üldtingimuste p. 11.1. kohaselt. Kohus on eelistungil 17.05.2013.a. teinud Hagejale ettepaneku esitada tõendid, mis kinnitaksid, et kinnisvara maakler on täitemenetluses osalenud, millega on kaasnenud Hagejale võla sissenõudmisel vajalikud kulutused /I kd, tl 108/. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus nõustub Kostjaga selles, et maakleriteenuse kasutamise ja hagejale väidetava kahju tekkimise vahel puudub seos. Tulenevalt

§ 127

lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kordusenampakkumise akti 12.08.2010.a. järgi on leidnud tõendamist, et kinnisasi on müüdud enampakkumisel, seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et maakleriteenus oleks olnud vajalik ja seotud korteriomandi enampakkumisega /I kd, tl 42-44/. Samuti leiab kohus, et ka hageja poolt maakleriteenuse kasutamisega kaasnevate kulude kandmise korral on tegemist Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 p 7 tähenduses enampakkumise korraldamise kuluga, mis rahuldatakse läbi viidava täitemenetluse käigus. 11. Kostja leiab, et Hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja rikkunud teavitamiskohustust, mille tõttu nõuab Kostja (krediidisaaja) sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel.

Kostja on tsiviilasjas teinud tasaarvestamise avalduse, millega soovib tasaarvestada kostjale tekitatud kahju hagis esitatud nõudega. Esitatud avalduse kohaselt on hageja tekitanud kahju vähemalt 10523,48 euro ulatuses, so intressimaksetena 4167,38 eurot, laenusumma sissenõudmisega väidetavalt kantud kulud 126,28 eurot (vt otsuse p 10.1.) ja tagatise müügiga seotud täitekulud 6229,82 eurot /I kd, tl 118/.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (RKTKo 3-2-1-136-12, p 25). Usalduskahju tekkimist on Kostja põhjendanud sellega, et Hageja ei ole teinud kindlaks, kas Kostja on krediidikõlbulik ja ei ole Kostjat teavitanud negatiivsetest tagajärgedest, mis kostjale võisid kaasneda makseraskustesse sattumisel. Kostja on esitanud tõendina arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub perioodil 01.11.2007.a.-30.04.2008.a. sissetulek * krooni kuus, selgitades, et Kostja ei olnud võimeline tagastama laenu igakuiselt * krooni kuus /I kd, tl 123124/. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et ta oli äsja lõpetanud kooli ning üle ühe kuu pikkust tööstaaži tal enne lepingu sõlmimist ei olnud, siis ei olnud põhjendatud temaga laenulepingu sõlmimine, kuna tõenäolised raskused tagasimaksmisel oli Hagejale ette nähtavad. Kohus ei nõustu Kostja seisukohaga, et Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seeläbi

§ 14sätestatud kohustusi. Hageja poolt on kohtule esitatud Kred

Exi tagatisega kodulaenu memo, väljavõtte erakisikute krediidikomitee protokollist ja positiivsest otsusest, millest nähtub, et laenutaotleja D. T. ja kaastaotleja Jevgeni Kuznetsovi sissetulekuid ja kohustusi on hinnatud. KreExi kodulaenu memo 25.04.2008.a., millest nähtub, et D. T. netopalk kuus on * krooni ja Kostjal * krooni kuus ning mõlemal taotlejal puudusid varasemad kohustused /I kd, tl 206-207/. Kostja sissetuleku suuruse 6 2-13-765 kohta sai Hageja teavet kontoväljavõttelt, millest nähtub 04.04.2008.a. laekunud * krooni suurune palk ja * krooni suurune pension /I kd, tl 123-124/. Seejuures omab kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et hinnati mõlema laenutaotleja majanduslikke võimalusi laenu tagasi maksta. Kohtuistungil on Hageja õigeks võtnud, et kumbki laenutaotlejast eraldi ei oleks olnud krediidikõlbulik, kuid laenutaotlejad koos vastasid laenu saamise tingimustele, mille kohta on ka krediidikomitee teinud otsuse laenu välja andmiseks /I kd, tl 208-209/. Kohtu hinnangul on Hageja teinud mõlema laenutaotleja poolt esitatud andmete põhjal kaalutletud otsuse. Tuleb silmas pidada, et tulenevalt

§ 65lg 4 on D.

T. ja Kostja solidaarvõlgnikud, kes vastutavad ühiselt võlausaldaja eest võetud kohustuste eest, seetõttu tuli pangal põhjendatult lähtuda mõlema isiku krediidivõimelisusest. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule ei ole tekkinud Kostjale ka lepingu sõlmimisega kahju, sest tema vara ei ole vähenenud. Kostja ei ole kandnud kulusid seoses lepingu sõlmimisega või täitmisega, sest laenulepingu järgsed intressid on makstud D. T. poolt, samuti ei ole hagis esitatud nõudeid lepingus ette nähtud intresside ja viiviste väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei saa ka täitekulusid lugeda Kostjale tekkinud negatiivseks tagajärjeks, sest täitemenetluse läbiviimine ei ole toonud kaasa tema vara vähenemist ega teisi kahjulikke tagajärgi, sest Kostja ei ole täitemenetlus raames enampakkumisel müüdud korteriomandit kasutanud, millest võiks tulla kõne alla tema õigustatud huvide kahjustamist. Enampakkumise tulemusena on vara müüdud, millega on märgatavalt vähenenud kohustuste maht hageja ees, seetõttu ei saa tulemuslikku täitemenetluse läbiviimist ja sellega kaasnevaid kulusid lugeda kahjuks. Seega ei ole kohtu hinnangul Kostjale lepingu sõlmimise tulemusena negatiivseid tagajärgi saabunud, millega kaasnevat usalduskahju saaks hageja nõudega tasaarvestada. 12. Kostja on leidnud, et hageja ei või tugineda Kostja poolse kohustuse rikkumisele, tuginedes

101 lg 3, mille järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab, et Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, seetõttu võis Hageja kohaldada õiguskaitsevahendeid võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus asub seisukohale, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt Jevgeni Kuznetsov´ilt hageja Danske Bank A/S-i kasuks välja mõista laenulepingust nr * tulenev põhivõlgnevus summas 50 747,14 eurot. Kohus ei ole arvestanud sissenõudmise kulu 126,28 eurot ja maakleritasu summas 1532,92 eurot. Hagihind

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 07.01.2013.a. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 52 406,34 eurot. Kõrvalnõudeid ei ole hagis kohtule esitatud. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 52 406,34 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi 96,83% ulatuses. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda 96,83% menetluskuludest ja hageja kanda 3,17% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 7 2-13-765 /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 8