3-12-320/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-320 Otsuse kuupäev

1. juuli 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.K. kaebus Viru Vangla 21.11.2011 kirjas väljendatud keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: R.K. /isikukood xxx /, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 10.11.2011 esitas R.K. Viru Vanglale taotluse (tl 36-37), milles palus Riigikohtu 07.11.2011 otsuse nr 3-3-1-51-11 lisamist oma isiklikku toimikusse või tühistatud käskkirja nr 6.3/311-D sealt eemaldamist. 21.11.2011 koostatud kirjas nr 7.-7/45253-1 (tl 35) teatas Viru Vangla taotluse rahuldamata jätmisest ning 05.01.2012 vaideotsusega nr 6-12/467-1 (tl 27) ei rahuldatud ka selle otsustuse peale esitatud vaiet (tl 28-32). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 14.02.2012 edastas R.K. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-7), milles ta palus tühistada Viru Vangla 21.11.2011 otsus nr 7.-7/45253-1 ja teha vanglale ettekirjutus lisada tema toimikusse tühistatud 19.02.2010 käskkirja nr 6-3/311-D juurde Riigikohtu 07.11.2011 otsus nr 3-31-51-11, teavitada teda selle täpsest asukohast toimikus või eemaldada toimikust tühistatud käskkiri koos menetlusmaterjalidega. Kaebaja leidis, et vaidlustatud otsustus on kaalutlusvigane, motiveerimata, ei arvesta tema põhjendatud huvi ja õigust heale haldusele ning selle tegemisel pole teda ära kuulatud. Seejuures ta väitis, et peale käskkirja tühistamist ei saa enam rääkida talle määratud distsiplinaarkaristusest, ei pidanud käskkirjale Riigikohtu otsusele viitava märke tegemist piisavaks leides, et sellest ei nähtu tühistamise põhjused ning väitis, et varasemalt on sarnaseid kohtuotsuseid tema toimikusse lisatud, keeldumine on ebaproportsionaalne, solvav ja vastuolus tema õigusega inimväärikusele. 07.06.2012 edastatud täienduses (tl 42-43) asendas kaebaja tühistamisnõude tuvastamisnõudega paludes 21.11.2011 kirja keeldumist väljendav toiming õigusvastaseks tunnistada, põhjendas seda sooviga vältida edaspidi sarnaste õiguserikkumiste kordumist ning palus arvestada ka oma vaide punktides 2.15 ja 2.16 tooduga.
5. Viru Vangla vastuses (tl 23-25) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kuna distsiplinaarkaristuse materjalide lisamine toimikusse on vangistusseaduse § 17 lg 2 tulenev kohustus, oleks nende sealt eemaldamine seadusevastane ja poleks toimikulehtede nummerdamise ja sisukorda kandmise tõttu ka mõeldav. Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 1, 2 ja 3 sätestatule tuginedes väideti, et toimikusse ei pea panema kõiki neid dokumente, mida kinnipeetav ise vajalikuks peab ning tsiteeriti Tartu Ringkonnakohtu seisukohta 21.10.2005 kohtuotsuses nr 2-3338/05, mille kohaselt peavad kaebajat puudutavad muudatused toimikus küll kajastuma, kuid vanglal on endal õigus otsustada, millisel kujul ta seda teeb. Veel märgiti, et kuna kaebaja omas menetluse algatajana kohustust ja võimalust kõik asja otsustamiseks vajalik taotlusesse kirja panna, ei ole ärakuulamisõigust ja õigust heale haldusele rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamisega seotud reeglid sisalduvad vangistusseaduses ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ seitsmendas peatükis. Seejuures on küll seaduse § 17 lg 2 kehtestatud, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus, kuid ei ole selgitatud, missugusel viisil tuleb seda teha. Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 2 ja 3 on loetletud kõik need dokumendid, mis tingimata peavad toimikus olema. Ka siin ei ole täpsustatud, mida on kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristuste kajastamise nõude puhul silmas peetud ja kuidas toimida siis, kui mõni karistus hiljem vangla enda poolt kehtetuks tunnistatakse või kohtu vahendusel tühistatakse. Kuna sama sisekorraeeskirja § 27 lg 3 kohaselt tuleb kõik toimikus olevad dokumendid nummerdada ja eraldi lehel üles lugeda, ei ole vastava määruse kehtestaja ilmselgelt arvestanud võimalust toimikus juba olevate dokumentide juurde täiendavate dokumentide lisamise ega nende sealt välja võtmisega ning vanglale pole ka vastavat kohustust pandud. Lisaks ei saa isikliku toimiku kohta õigusaktides sätestatud nõuetest kuidagi järeldada, et kinnipeetaval endal oleks üldse õigus otsustada selle üle, millised konkreetsed dokumendid tema toimikusse paigutada ja esitada nõudeid nende sinna lisamiseks või välja võtmiseks.
7. R.K. kaebuse (tl 1-7) põhjuseks on asjaolu, et üks talle määratud distsiplinaarkaristustest on Riigikohtu poolt tühistatud ning ta soovib, et see kajastuks ka tema isiklikus toimikus. On iseenesestmõistetav, et kui kinnipeetava isiklikku toimikusse peavad olema kantud talle kohaldatud karistused, tuleb seal kajastada ka neis tehtud mistahes muudatused. See aga ei tähenda, et toimikusse peaks tingimata võtma vastava kohtuotsuse, iga vangla saab ise otsustada, kuidas täpselt ta igal konkreetsel juhul kinnipeetava karistatuses toimunud muudatused tema isiklikus toimikus kajastab ja on igati mõistlik, kui piirdutakse üksnes vastava märke tegemisega distsiplinaarkaristuse käskkirjale. Selline toimimisviis võimaldab vähendada toimiku koormamist dokumentidega, mis pole kinnipeetava iseloomustamise seisukohalt tingimata vajalikud ega riku kuidagi ka tema õigusi, sest kõik jõustunud kohtuotsused on avalikult kättesaadavad ja vajaduse korral saab iga vanglaametnik või mistahes muu isik nende konkreetse sisuga tutvuda. 2
8. Mitte iga otsustus, mida vanglateenistus kinnipeetavate erinevate taotluste ja pöördumiste lahendamisel tegema peab, ei ole käsitletav halduskohtus vaidlustatava haldusaktina. Käesoleval juhul on vaidlusaluses kirjas (tl 35) otsustatud sisuliselt vaid selle üle, kas teha kinnipeetava poolt nõutud toiming või mitte ega ole tekitatud, muudetud või lõpetatud mingeid tema õigusi või kohustusi. Niisugune otsustuse peale ei saa tühistamisnõuet esitada ning sellest on kaebaja oma vastavat taotlust muutes ilmselt ka ise aru saanud. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ning see puudutab isiku õigusi. Halduskohus ei saa kohustada haldusorganit haldusakti andma või toimingut sooritama, kui kehtiv seadus või selle alusel antud õigusaktid seda ei võimalda. Käesoleval juhul puudub õigusakt, mis kohustaks vanglat lisama või võtma sealt välja kaebaja poolt soovitud dokumenti. Seega ei saa vastava taotluse rahuldamisest keeldumine rikkuda kaebaja õigusi ning vastavale toimingule ei laiene haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 kehtestatud menetlusosalise ärakuulamise kohustus. Sisuliselt ei ole Viru Vangla seda R.K. puhul ka rikkunud, sest keelduv otsustus langetati niisuguse tema poolt esitatud taotluse alusel (tl 36-37), kus kirjeldati üksikasjalikult nii faktilisi asjaolusid, taotluse esitamise põhjuseid kui ka kaebaja õiguslikke seisukohti. Kaebuse rahuldamisele ei anna alust ka see, kuidas täpselt on Viru Vangla varem toiminud kaebaja isiklikku toimikusse dokumentide lisamiseks esitatud taotlustega ning kas ta on seejuures ka toimiku lehtede numeratsiooni muutnud (tl 44-46).
9. Eeltoodud järeldustel jääb R.K. kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 13) alusel vabastatud 15,97 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla menetluskulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3