lg 2 p 2; § 424; § 329 järgi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Vahur Verte Üllar Susi isikukood 36801292766; elukoht: XXX, käesolevala ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ XXX; kriminaalkorras neljal korral karistatud: 04.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2103 lg 1, § 204 lg 3 alusel mõisteti vangistus 3 aastat, katseaeg 1 aasta (kuni 04.03.2003.a), karistus ei ole kustunud. 01.02.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 1, § 215 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud; 26.04.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
, § 329 alusel mõisteti vangistus 4 kuud; 12.10.2012.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
alusel mõisteti 480 tundi ÜKT-d (tehtud 91 tundi) ning juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. vahistamine alates 11.03.2013.a. Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Üllar Susi
Süüdi tunnistada Üllar Susi
; § 392 järgi ja mõista karistus
lg 1 alusel 1 (üks) aasta vangistust.
1 (üks) aasta vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 3 (kolme) aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 12.10.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 11.03.2013.a. Tõkend vahistamine- jätta Üllar Susi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Üllar Susi´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, , s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 211 (kakssada üksteist) eurot 20 senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN0306 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse, joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr 13E-GE0288 maksumus 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Üllar Susi 1-13-5496, sundraha“, „Üllar Susi 113-5496, kaitsjatasu”, „Üllar Susi 1-13-5496, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: üks pooleliitrine klaaspudel, mis asub pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik, mis asub hoiul EKEI keemiaosakonnas- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Üllar Susi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes oli vastavalt Tallinna Linnakohtu 04.03.2002.a otsusega kohtuasjas nr 1/1-457/02 mõistetud süüdi KrK § 2103 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine amfetamiini varguses, omandas 2 uuesti eeluurimisel kindlaks tegemata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 11.03.2013.a, suures koguses narkootilist ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku kokku massiga vähemalt 253,90 grammi (puhtal kujul vedelikus 142,00 grammi narkootilist ainet), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Üllar Susi hoidis nimetatud narkootilist ainet pooleliitrisesse klaaspudelisse pakendatuna enda kasutuses olevas sõiduautos Mazda 626, reg.nr XXX, kust see 11.03.2013.a kell 14.10 tema kahtlustatavana kinnipidamise järel politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (gammahüdroksübutüraadi (GHB)) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Üllar Susi isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine varguse, toime
Samuti süüdistatakse Üllar Susi selles, et tema juhtis 11.03.2013.a kella 14.00 ajal Harjumaal Harku alevikus Klubi 4 maja lähistel mootorsõidukit Mazda 626, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (narkootilise aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) tarvitamisest tingitud narkojoove). Sellise käitumisega rikkus Üllar Susi liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani Üllar Susi mootorsõidukit joobeseisundis (narkojoove) juhtides toime
Samuti süüdistatakse Üllar Susi selles, et tema isikuna, kellele on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.10.2012.a otsusega (kohtuasjas nr 1-12-6850) kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks, juhtis 11.03.2013.a täpselt tuvastamata kellaajast kuni kellani 14.10 Harjumaal Paldiski maanteel ja Harku vallas sõiduautot Mazda 626, reg.nr XXX, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Üllar Susi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse (lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine) täitmisest kõrvalehoidumisega toime
Karistuse liik ja määr: vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Üllar Susi süüditunnistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat. Samuti taotleb prokurör kohtus Üllar Susi süüditunnistamist
ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist nimetatud kuritegude toimepanemise eest
lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat. Kuivõrd Üllar Susi pani nimetatud kuriteod toime pärast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.10.2012.a otsust (kohtuasjas nr 1-12-6850) ja temale määratud üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, siis mõista liitkaristus vastavalt
lg-le 7, 6 ning § 65 lg-le 2 suurendades Üllar Susi´le mõistetavat karistust temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.10.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (389 üldkasuliku töö tunni, millele vastab vangistus 6 kuud 14 päeva) võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) 14 (neliteist) päeva.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Üllar Susi 3 poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 11.03.2013.a. Asitõendid: üks pooleliitrine klaaspudel on lisatud pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juurde; narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik asub hoiul EKEI keemiaosakonnas. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Üllar Susi ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Üllar Susi poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Üllar Susi süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Üllar Susi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Üllar Susi´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.