KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1921 Haldusasi A.O.i kaebus Osaühing EBS Education poolt koo

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3. Halduskohus on kohus avalik-õiguslikes suhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalikõiguslikuks vaidluseks on vaidlus, mis on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, sealhulgas vaidlus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi, sealhulgas vastavas suhtes tekitatud kahju hüvitamisega seonduv vaidlus. 1

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Erakooliseaduse (EraKS) § 1 lg-s 1 on sätestatud, et erakooliseadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada haridust alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduse tasemel. EraKS § 2 lg 1 kohaselt on erakool äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast. EraKS § 17 lg 1 kohaselt kohustub erakooli pidaja õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu. Riigikohus on
2. detsembri 2003 määruses nr 3-3-4-1-03 märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Seejuures tuleb suhe kvalifitseerida eraõiguslikuks, kui avaliku võimu kandja seisund suhetes teise isikuga on olemuslikult samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Kohus selgitab, et kuigi haridusteenuse pakkumisega täidab kool avalik-õiguslikku ülesannet, ei ole vastava ülesande täitmisel õpilase ja kooli vahel sõlmitud õppe- või koolitusteenuse osutamise leping oma olemuselt avalik-õiguslik. Vastavate lepingute eesmärk on tsiviilõiguste ja –kohustuste loomine ja tsiviilõiguslike tagajärgede tekitamine (lepinguga määratud ulatuses koolitusteenuse osutamine ja saamine ning selle eest tasu saamine ja maksmine), mistõttu on selliste tehingute iseloom reeglina puhtalt eraõiguslik. Kaebusest nähtub, et ka kaebaja ja EBS Education vahel augustis 2005 sõlmitud leping on oma olemuselt eraõiguslik teenuse osutamise leping, mille eesmärgiks on ühelt poolt õpilasele koolitusteenuse võimaldamine ja selle eest tasu saamine ning teiselt poolt kokkulepitud ulatuses koolitusteenuse saamine ja selle eest tasu maksmine. Vaidlusalust lepingut ei muudaks avalik-õiguslikuks ka asjaolu, kas kaebaja immatrikuleeriti Estonian Business School´i üliõpilaste nimekirja või mitte. Kuna kaebaja soovib eraõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, ei ole käesoleval juhul tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mistõttu kuulub asja lahendamine maakohtu pädevusse. Seega tuleb kaebus tagastada selle esitajale

§ 121lg 1 p 1 alusel. Vastavalt Ts

MS § 9 lg-le 1 ja 79 lg-le 1 on kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega Harju Maakohtu poole. 5.

§ 104

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja ei ole lisanud kaebusele riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ning ka riigikassa infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud. Seega ei tõusetu riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 2