S § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 1 alusel kohustada Maksim Vjatkinit kuue kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest: - hüvitama kannatanule OÜ Pranko (registrikood 10182901, asukoht Punane 54, 13619 Tallinn) kuriteoga tekitatud kahju summas 1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot 54 senti. Nimetatud summa on kantud süüdistavava poolt prokuratuuri tagatiskontole, kohtumääruse jõustumisel kanda nimetatud summa üle tagatiskontolt kannatanu kontole. 1 1-08-9865 Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole Maksim Vjatkinile määratud kohustused täidetud, uuendatakse
lg 6 alusel kriminaalmenetlus.
alusel jätta menetluskulud: kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest 5699 (viis tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni 40 senti (ehk 364,26 eurot), ekspertiisi tegemise eest 1800 (üks tuhat kaheksada) krooni (ehk 115,04 eurot), kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni 40 senti (ehk 5,01 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 13.09.2008 ja 10.12.2010 kohtuistungitel õigusabi osutamise eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 25 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 15.10.2013 kohtuistungil õigusabi osutamise eest 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 20 senti, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on kriminaalasi Maksim Vjatkini süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasjas on süüdistatavaks Maksim Vjatkin, kellele etteheidetav tegevus seisneb vastavalt esitatud süüdistusele kokkuvõtlikult järgmises: Maksim Vjatkinile on esitatud süüdistus selles, et tema, töötades müügiesindajana Pranko OÜ Autotöökojas asukohaga Narva Tallinna mnt 64a, omastas ebaseaduslikult
S eriosa näeb ette võimaliku raskeima karistusena kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul M.Vjatkini osas antud juhul
Käesolevas kriminaalasjas M.Vjatkinile etteheidetavad kuriteoepisoodid leidsid aset 2007-2008.aastatel. Tegemist on II astme kuritegudega. M.Vjatkin on varasemalt EV-s kriminaalkorras karistamata. M.Vjatkin on andnud sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Temale etteheidetavates kuriteoepisoodides on tema poolt OÜ Prankole tekitatud kahju summas 1792.54 eurot, tsiviilhagi tagamiseks on prokuratuuri tagatistekontole kantud samaväärne summa. Seega hüvitab M.Vjatkin vabatahtlikult OÜ Prankole tekitatud kahju. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et M.Vjatkini suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks M.Vjatkini suhtes ning
Süüdistatav Maksim Vjatkin on nõus kriminaalasja lõpetamisega
Samuti nõustub M.Vjatkin hüvitama kannatanu OÜ Pranko tsiviilhagi summas 1792.54 eurot. Tsiivilhagi tagamiseks on prokuratuuri tagatiskontole nr. 10220034796011, viitenumber 3100081735, AS SEB Pank kantud OÜ Pranko tsiviilhagi tagamiseks raha summas 1792.54 eurot. M.Vjatkinile on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Maakohtu Narva kohtumajja kuni määratud kohustuste täieliku täitmiseni.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle 4 1-08-9865 pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtuistungil kaitsja toetas prokuröri taotlust. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid ja kuulanud ära prokuröri, süüdistatava Maksim Vjatkini ja tema kaitsja arvamused, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse
§-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et Vjatkin pani toime KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise astme kuritegu. Maksim Vjatkin on varem kriminaalkorras karistamata. Kõnealuse kuriteo toimepanemisest on tänaseks möödunud enam kui kuus aastat ning puuduvad andmed, et ta oleks nimetatud ajavahemikul pannud toime uusi kuritegusid. Tegemist on II astme kuritegudega. Süüdistatav Maksim Vjatkin tunnistas oma süüd ning on valmis võtma endale kohustuse hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 1792,54 eurot. Arvestades kuriteo tehiolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, on kohus seisukohal, et Maksim Vjatkini süü ei ole suur ja kriminaalasjas puudub asjas avalik menetlushuvi. Seega vastab prokuratuuri taotlus
Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Maksim Vjatkini süüdistuses KarS § § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.