lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale 07.06.2013 (tl 53).
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.
lg 1 sätestab, et dokumendi kätetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
§-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja nõusolekul rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 28. juuniks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine antud juhul
lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 24-44) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus - 123,05 eurot - VÕS §-de 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis – 123 eurot - VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind
2-12-50669
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 47), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot ning õigusabikulu – 159,78 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse lõpus olevast maksekorraldusest (tl 2-3) nähtub, et hageja on tasunud 96 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest riigilõivu 4320 eurot, mis teeb ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta keskmiselt 45 eurot riigilõivu. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 23).
Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 60 eurot riigilõivu.
lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud U. F. Julianus O. esitatud arvest (tl 48) lähtuvalt peab hageja maksma Julianus O. -le 159,78 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase J. O. . Kuna antud hagi hind on 246,05 eurot, siis on
lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. 2-12-50669 Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud
Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Peale selle sisaldavad hageja nõutud õigusabikulud käibemaksu, kuid hageja pole kohtule esitanud
lg 6 järgi nõutavat tõendit selle kohta, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 140 (60 + 80) eurot. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 22)
lg 2 alusel.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.