järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk Süüdistatav Eduard Metšikov Elukoht xxx, isikukood 35201132225, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 11.10.2012. Kaitsja Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Tunnistada Eduard Metšikov süüdi
Lähtudes
lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Eduard Metšikov suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Eduard Metšikov katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseajaks määrata 18 kuud. Katseaja algus – 18.09.2013. 1
lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 tulenevalt kohustada Eduard Metšikovi käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
lg 1 p 1 alusel määrata Eduard Metšikov´ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel Eduard Metšikov on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eduard Metšikov´ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 eurot, 0,45 eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 14 eurot joobeseisundi tuvastamise eest, 441,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Eduard Metšikov ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Eduard Metšikov ei tunnistanud ennast süüdi. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: tunnistaja xx xx ütlused, tunnistaja xx xx ütlused, tunnistaja xx xx ütlused, Eduard Metšikovi joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 2), protokoll järelevalve meetme kohaldamise kohta (tl 3), väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 4), tõend Eduard Metšikovi tehtud väljamaksete kohta (tl 5), teatis Eduard Metšikovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 6), päring sõiduki omaniku kohta (tl 7), päring Eduard Metšikovi välja antud dokumentide kohta (tl 8), õiendid kriminaalmenetluskulude kohta (tl 9-11), süüdistatav Eduard Metšikovi ütlused. 3 Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Eduard Metšikov juhtis 25.07.2012 kella 20 paiku Ida-Virumaal Alajõe vallas Katase ja Uusküla piiril rannas maastikusõidukit xxx reg nr xxx Vaidlus on selles, kas Eduard Metsikov juhtis maastikusõidukit joobeseisundis või tarvitas alkoholi peale maastikusõiduki peatumist. Kohtul tuleb otsustada, kas kohtule esitatud tõendid on usaldusväärsed, millise tõendi kohus eelistab teistest tõenditest ning kui kohus eelistab ühe tõendi teisele, siis tuleb erilise hoolikusega seda põhjendada. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate xx xx, xx xx ja xx xx ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid detailseid ütlusi, mis on kooskõlas oma vahel ja objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud Eduard Metšikoviga ning kohtu hinnangul on nad sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. xx xx ja xx xx on politseitöötajad, kes tegid oma tööd ning ei ole süüdistatavaga töövälisel ajal kokku puutunud. Tunnistaja xx xx ütlustega on tuvastatud, et 25.07.2012 Alajõe vallas rannas, metsateedel, suvilatest mööda sõitis ATV. xx xx tuttav x xx läks ATV juurde paluma juhi seal mitte sõita. ATV juht algul sõitis xx xx mööda, kuid pidurdas ja kiiresti tagurdas. Tunnistaja xx xx ka lähenes ATV-le ja nägi, et juht oli väga purjus. Tunnistaja oma ütlustes kirjeldas tunnuseid, mille järgi ta tuvastas, et juht on raskes joobe seisundis. ATV-s hoidjates olid viina pudel ja veini pudel. Kui tunnistaja suhtles ATV juhiga, nende juurde tulid 3 meest, kes lülitasid ATV välja, võtsid võtmed ära ja lükkasid juhi ATV-lt maha. Selleks, et ATV-lt maha võtta, võeti juhi kehast kinni ning võib olla löödi. Kohapeale saabusid piirivalve töötajad ning nad kutsusid politsei. Tunnistaja sõnade kohaselt peale peatumist Eduard Metšikov nende juuresolekul alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja xx xx ja xx xx ütlustega on tuvastatud, et politsei kohale saabumisel oli ATV juht raskes joobes, agressiivne, ebaadekvaatne. Eduard Metsikov keeldus puhuda alkomeetrisse, ta käed pandi raudu ja istutati politseiautosse. Eduard Metsikov kohapeal ei tunnistanud, et ta sõitis ATV-ga ja tarvitas alkoholi. Kohtu hinnangul objektiivne asjaolu, et võõrad isikud –suvilate elanikud, pöörasid tähelepanu Eduard Metsikovi tegevustele, seisundile, välistele tunnustele, tegid järelduse, et Metšikov on raskes joobes, mis lõplikult leidis kinnituse vere uuringuaktiga, suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui Eduard Metšikov ei juhtinud maastikusõidukit joobe seisundis, puuduks siis vajadus kutsuda politsei ning toimetada teda Ida-Viru Keskhaiglasse tema seisundi kontrollimiseks. Tunnistajate ütlusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid – joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt, millega on tuvastatud, et Eduard Metsikovilt 25.07.2012 kell 21.45 ära võetud vere proovis oli etanoolisisaldus 2,26+/-0,06 mg/g; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega 25.07.2012 kell 20.40 kõrvaldati Eduard Metšikovit sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni; protokolliga järelevalve meetme kohaldamise kohta, millega on tuvastatud, et 25.07.2012 ajavahemikul kellast 20.46 kuni 21.35 kohaldati Eduard Metsikovi suhtes käerauad ohu ennetamiseks, sest Eduard Metsikov oli alkoholijoobes, üleoleva käitumisega, vehkis kätega ning oli vajalik teda toimetada Ida-Viru Keskhaiglasse joobeseisundi tuvastamiseks; päring sõiduki omaniku kohta, millega on tuvastatud, et Eduard Metsikovi poolt juhtinud sõiduk xxx reg nr xxx on B1 registreerimismärgi tüüpiga, registreeritud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuses ALATES 01.09.2005 ning sõiduki omanikuks on Eduard Metšikov; päring Rahvastikuregistrisse, millega on tuvastatud, et Eduard Metsikov omab kehtivat juhiluba. 4 Süüdistatav Eduard Metsikov väidab, et ta sõitis ATV-ga Ajajõe vallas rannal ja metsateed mööda, ta oli kaine ja alkoholi ei tarvitanud. Metšikovit paluti paat veest välja tõmmata kaldale ning selle eest anti pudeli viina 0,7 L. Sõitmise ajal peatas teda meesterahva kamp ning üks meesterahvas lõi teda kaks korda näkku. Peale peksmist jõi Eduard Metšikov talle antud pudelist umbes 400 g viina - pühkis nägu viinaga ja võttis paar lonksu. Kohus ei loe Eduard Metšikovi ütlusi usaldusväärseteks allkirjeldatud motiividel. Eduard Metsikovi ütlused on vastuolus tunnistaja xx xx ütlustega. Eduard Metšikov kategooriliselt eitab, et algusel tuli tema juurde meesterahvas (xx xx) ja palus mitte sõita suvilatest mööda, et sama palvega nendega ühines veel meesterahvas (xx xx). Eduard Metšikovi selgitused ei ole järjepidevad – tunnistajatele xx xx ja xx xx väitis ta kohapeal, et ei juhtinud ATV ega tarvitanud alkoholi; kohtuistungil ristküsitluse käigus seletas E.Metšikov, et jõi umbes 400 g viina, ning samas ütles, et tegi paar lonksu. Eduard Metšikovi ütlused ei ole „eluliselt usutavad“, sest ei ole usutav, et olles tabatud kahtlusega, et ta juhib sõidukit alkoholijoobes, avalikus kohas võõraste isikute ja piirivalve ametnikke juuresolekul, jõi ta viina pudelist. Samuti ei ole usutav, et peale „paar lonksu“ viina, inimese veres oleks tuvastatud etanoolisisaldus 2,26+-0,06 mg/g kohta. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kuna Eduard Metsikovi ütlused on vastuolulised, ei ole eluliselt usutavad, ei lange kokku tunnistaja xx xx ütlustega, leiab kohus, et Eduard Metsikovi ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleb kõrvaldada tõendite hulgast. Kohtu hinnangul andis Eduard Metšikov enda õigustavaid ütlusi soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistajate xx xx, xx xx, xx xx ütlused, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt ning teised dokumentaalsed tõendid saavad olla küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et Eduard Metsikov 25.07.2012 kella 20 paiku Ida-Virumaal Alajõe vallas Katase ja Uusküla piiril rannas juhtis maastikusõidukit xxx reg nr xxx joobeseisundis, nimelt vastavalt uuringuaktile tuvastati veres etanoolisisaldus 2,26+-0,06 mg/g kohta. Kohus leiab, et Eduard Metšikovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ja õigesti kvalifitseeritud.
§-ga 424 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav Eduard Metsikovi käitumine kvalifitseeritud
Kogutud tõendite aluse on tuvastatud, et Eduard Metsikov 25.07.2012 kella 20 paiku Ida-Virumaal Alajõe vallas Katase ja Uusküla piiril rannas juhtis maastikusõidukit xxx. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning sama paragrahvi lõike 4 punkti 1 sätete kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 5 Käesoleval juhul tuvastati süüdistatava veres etanoolisisaldus 2,26 mg/g kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,06 milligrammi ja lõplikuks tulemiks on 2,20 milligrammi alkoholi ühe grammi vere kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Eduard Metšikov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Eduard Metšikov pani kuriteo toime otsese tahtlusega
lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eduard Metšikov tarvitas alkohoolseid jooke ning oli teadlik, et juhib ATV alkoholijoobes, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Eduard Metšikov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tarvitas süüdistatav alkoholi ning asus sõiduki juhtimisele. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava asumine mootorsõidukit juhtima oli sihikindel ja kavatsetud käitumine ning süüdistatav, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik nii liikluseeskirja kui liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult kõik kuriteokoosseisu tunnused. Kohtu hinnangul on joobes sõiduki juhtimine on teistele ohtlik tegevus ning arvestades käesoleva kuriteo tehiolusid, oli ohtlik just nimelt lastele.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata, kuid Eduard Metšikov eitab oma süüd, mis näitab, et enda tegudesse suhtub ta ükskõikselt ning ei kahetsenud toimepandut. Seetõttu on õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – vangistus sanktsiooni minimaalse määra lähedal. Arvestades Eduard Metšikovi isikut, kuriteo tehiolusid, loeb kohus vajalikuks allutada süüdlast käitumiskontrollile ja eesmärgiks mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma tuleb kohustada süüdlast katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. Inkrimineeritava teo eest võib kohus
Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis 6
Juhindudes sõidukit alkoholi joobe seisundis, seadis Eduard Metsikov ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni juhtimisõiguse äravõtmist, siis Eduard Metsikovi poolt teo toimepanemise eest ei saa määrata minimaalse tähtaega lisakaristust
lg 1 järgi, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse alammäära. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 480 eurot, 0,45 eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 14 eurot joobeseisundi tuvastamise eest, 441,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Eduard Metsikovilt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit (ta on pensionär) ja resotsialiseerumisväljavaateid (ei ole varem kriminaalkorras karistatud), määrab kohus Eduard Metsikovile menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.