KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 27

lg-st 3 võib järeldada, et määruse andja ei ole arvestanud toimikus juba olevate dokumentide juurde täiendavate dokumentide lisamise ega nende sealt välja võtmisega. Vanglale vastavat kohustust pandud ei ole. Õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus otsustada enda isiklikus toimikus olevate dokumentide üle. Iseenesestmõistetavalt peab toimikust nähtuma muudatus kaebaja suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristuse osas, kuid vangla valib ise, kuidas seda muudatust kajastada. Märge distsiplinaarkäskkirjal vähendab toimiku koormatust ega riku kaebaja õigusi. Kaebaja taotluse rahuldamisest keeldumine on toiming. Kuna vanglal puudub kohustus kaebaja soovitud dokumenti toimikusse lisada või sealt välja võtta, siis ei saa kohus vanglat sellist toimingut tegema kohustada. Vastava taotluse rahuldamisest keeldumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi ja vastavale toimingule ei laiene HMS § 40 lg 2 (menetlusosalise ärakuulamiskohustus). Vangla ei ole sisuliselt ärakuulamiskohustust rikkunud. See, kuidas Viru Vangla on varem toiminud kaebaja isiklikku toimikusse dokumentide lisamiseks esitatud taotlustega, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. R. Kalda 20.08.
2. a apellatsioonkaebuses (tl 61-65) palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. 2 Seoses distsiplinaarkäskkirja nr 6.-3/311-D tühistamisega ei ole enam võimalik rääkida kaebajale kohaldatud distsiplinaarkaristusest. Tühistatud haldusakt on kehtetu algusest peale. Kinnipeetava isiklikus toimikus peaks aga olema dokumendid, mis omavad kaalu ja õiguslikku alust kinnipeetava iseloomustamisel vangistuses viibimisel. Seadusandja on VangS § 17 lg-s 2 sõnaselgelt sätestanud, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus. Sisuliselt sama eesmärk on sätestatud VangS § 64 lg-s
3. Kuna kaebajale ei ole tühistatud karistust kohaldatud ning vaidlusaluste distsiplinaarmaterjalide alusel ei ole kaebajale enam distsiplinaarkaristust määratud, siis on distsiplinaarmaterjalide toimikus hoidmine õigusvastane. Tartu Ringkonnakohus märkis 21.10.
4. a otsuses haldusasjas nr 2-3-338/05, et Tartu Vangla lisas R. Kalda isiklikku toimikusse kinnipeetava käitumist iseloomustavate andmetena kinnipeetava kohta koostatud ettekanded. Selliste materjalide toimikusse lisamine on õigusvastane, sest tegemist ei ole VangS § 17 lg-s 2 ettenähtud andmetega kinnipeetava käitumise kohta. Analoogselt ei kuulu toimikusse lisamisele ka tühistatud distsiplinaarkaristuse materjalid ja juhul, kui need on juba lisatud, tuleb vanglal need tulenevalt hea halduse tavast eemaldada kaebaja põhjendatud taotluse alusel. Halduse toiming peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja on oma vaides (tl 28-32) üksikasjaliselt põhistanud vajadust Riigikohtu otsuse lisamiseks toimikusse või distsiplinaarmaterjalide eemaldamiseks toimikust. Pliiatsiga tehtud tühistamise märge on segane ja arusaamatu. Teistel distsiplinaarmenetluse materjalidel peale käskkirja nr 6.-3/311-D märge puudub.
5. Viru Vangla vaidles oma 03.10.
6. a vastuses (tl 73) apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.07.
7. a otsus muutmata. Vastustaja jäi täielikult varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Varasemates seisukohtades (tl 23-25) on vastustaja viidanud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
8. a otsusele, mille kohaselt on vanglal valikuvõimalus, kuidas kinnipeetava isiklikus toimikus haldusaktidega toimunud muudatusi kajastada. Viru Vangla poolt tehtav tühistamise märge on igati korrektne ja arusaadav ning täidab eesmärki kajastada karistuse määramise käskkirja tühistamist. HMS-ist ei tulene, et toimingu sooritamata jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt. Kuna õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust jõustunud kohtulahendite isiklikku toimikusse paigutamise nõudmiseks, ei tulenenud vanglale kohustust toimingust keeldumist kirjalikult ja motiveeritult haldusaktina vormistada. Vangla vastas kaebaja taotlusele siiski kirjalikult, vastus on arusaadav ja põhjendatud ning keeldumine on olnud õiguspärane. Vangla ei ole rikkunud ärakuulamisõigust ega õigust heale haldusele. Kaebaja algatas ise oma taotlusega menetluse ning pidi taotlusesse kõik vajaliku kirja panema. Vanglale oli taotlus arusaadav ning puudus vajadus kaebajat täiendavalt ära kuulata. R. Kalda on haldusmenetluses kogenud isik ning tal oli kogu menetluse vältel võimalik taotlusele lisaargumente esitada. Kohaldamisele kuulus HMS § 40 lg 3 p
9. Vastustaja pidas vajalikuks lisada, et teises analoogses R. Kalda haldusasjas (nr 3-12-528) lõpetati menetlus kompromissiga, kuna Viru Vangla oli nõus kleepima kohtuotsusega õigusvastaseks tunnistatud haldusaktile vastava kohtuotsuse resolutsiooni. Selleks, et vältida toimiku asjatut koormamist, tegi Viru Vangla isiklikus toimikus asuvatele dokumentidele käsitsi märke dokumendi tühistamise kohta, sh viidates kohtuotsuse kuupäevale ja numbrile ning jõustumiskuupäevale.
10. a augustikuus muutis Viru Vangla enda praktikat ning edaspidi kleebitakse toimikus olevatele tühistatud dokumentidele haldusakti, kohtumääruse või –otsuse, millega dokument tühistatakse, resolutsioon. Vastustaja rakendas uut praktikat ka käesolevas asjas ning kleepis käskkirjale nr 6.-3/311-D Riigikohtu 3 otsuse nr 3-3-1-51-11 resolutsiooni andmed. Selliselt on tagatud, et isikud, kes kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuvad, näevad, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus on tühistatud. Vastustaja leidis, et jõustunud kohtuotsuse isiklikku toimikusse lisamata jätmine kaebaja õigusi ei riku, sest eesmärk kajastada karistuse määramise käskkirja tühistamist on saavutatud teisel viisil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
12. juuli
13. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Viru Vangla on 21.11.
15. a keeldumises R. Kaldale selgitanud piisavalt selgelt ja motiveeritult kohtuotsuse isiklikku toimikusse lisamisest keeldumise põhjust, viidates muuhulgas ka seadusesättele, mis reguleerib dokumentide paigutamist kinnipeetava isiklikku toimikusse, mistõttu puudub alus keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, kuna VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus, andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud dokumendid.

§ 27

lg 1 kohaselt hoitakse isiklikus toimikus kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente.

§ 28

lg 1 kohaselt koosneb kinnipeetava isiklik toimik kahest osast ning sama paragrahvi lg 2 ja 3 sätestavad loetelu dokumentidest, mis kinnipeetava isiklikku toimikusse paigutatakse.

§ 28

lg 2 p 1 kohaselt paigutatakse isikliku toimiku esimesse ossa jõustunud kohtuotsus. Kuna sättest tulenevalt paigutatakse esimesse ossa kinnipidamise alust ja kinnipeetava üldandmeid puudutavad dokumendid, siis

§ 28

lg 2 p 1 märgitud jõustunud kohtuotsuse toimikusse lisamise all on silmas peetud kohtuotsust, millega on kinnipeetavale määratud vangistus ja mis on vangistuse täideviimise alusdokument.

§ 28

lg 3 p 8 kohaselt lisatakse isikliku toimiku teise ossa kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad dokumendid ja p 10 kohaselt muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga

§ 28

lg 3 p 10 tõlgendada selliselt, et kinnipeetava isiklikku toimikusse tuleb alati ja kohustuslikus korras panna kõik dokumendid, mida kinnipeetav ise peab vajalikuks toimikusse lisada. Seega ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest vanglale iseenesest kohustust paigutada kinnipeetava taotlusel tema isiklikku toimikusse kinnipeetava poolt soovitud täiendavaid dokumente, sh jõustunud kohtulahendeid, millega on toimikus olevaid distsiplinaarkaristuste määramise käskkirju tühistatud. Vaidlustatud keeldumist on vangla arusaadavalt põhjendatud ning jõustunud kohtuotsuse isiklikku toimikusse paigutamisest keeldumine on olnud eeltoodust tulenevalt õiguspärane. Lisaks on 21.11.

1. a vastuses kaebajale põhjendatult selgitatud ka seda, et kohtuotsuste toimikusse lisamata jätmine ei riku kaebaja õigusi, sest eesmärk, kajastada kinnipeetava isiklikus toimikus tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ning välistada käskkirja arvesse võtmine kinnipeetava isikut iseloomustava materjalina, on tagatud muul moel, so vastava märke tegemisega käskkirjal, et see on konkreetses haldusasjas konkreetsetel kuupäevadel tehtud kohtuotsus(t)ega tühistatud. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 33) on Viru Vangla teinud kaebaja isiklikus toimikus asuvale 19.02.
2. a käskkirjale 4 nr 6-3/311-D märke selle kohta, et Riigikohtu 07.11.
3. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-51-11 tühistati Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu varasemad otsused haldusasjas nr 3-10-1214 ning rahuldati R. Kalda kaebus Viru Vangla 19.02.
4. a käskkirja nr 6-3/311-D tühistamiseks. Viidatud märke tegemise õigusega seonduvalt on vastustaja põhjendatult viidanud ka varasemale ja jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
5. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-138/05, milles on küll õiguspäraseks hinnatud Tartu Halduskohtu seisukoht, et vangla võib halduskohtu otsuseid isiklikku toimikusse lisada, kuid ringkonnakohus on ühtlasi ka leidnud, et kuna ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust nende toimikusse lisamiseks, siis on juhul, kui kohtu poolt tühistatakse kaebajat puudutavad haldusaktid või tunnistatakse vastavad toimingud õigusvastaseks, vajalik ka vastavate muudatuste kajastamine isiklikus toimikus piisavalt selgelt ja arusaadavalt, kuid vanglal on siiski valikuvõimalus, millisel kujul ta seda teeb ning see ei pea seisnema ilmtingimata kohtuotsuse lisamises toimikule. Seega on ringkonnakohus varasemalt väljendanud seisukohta, et vangla võib distsiplinaarkaristuse käskkirja kohtu poolt tühistamise korral valida, millisel kujul selle tühistamine isiklikus toimikus kajastada ning kohustust lisada toimikusse käskkirja tühistanud kohtuotsust vanglal ei ole. Selline õigus valida on aga omakorda kaalutlusotsus. Viru Vangla on käesoleval juhul leidnud, et selleks, et vältida toimiku asjatut koormamist, on otstarbekam teha isiklikus toimikus asuvale käskkirjale märge käskkirja tühistamise kohta, viidates kohtuotsuse kuupäevale ja numbrile ning jõustumiskuupäevale ja sellega on ka tagatud, et isikud, kes kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuvad, näevad, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus on tühistatud. Selline märge on ringkonnakohtu arvates piisavalt arusaadav ning iga toimikuga tutvuv mõistlik isik peaks juba sellise märke alusel mõistma, et tühistatud käskkirja ja selles määratud karistust ei saa arvestada kaebajat iseloomustava negatiivse materjalina. Vangla poolt tehtud märkest ei nähtu küll põhjuseid, miks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kohtuotsusega tühistati, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise käskkirja puhul esmase tähtsusega mitte see info, mis põhjustel haldusakt tühistati, vaid tühistamise fakt kui selline, et toimikuga tutvuja saaks aru, et nimetatud materjale ei saa isiku iseloomustamisel arvestada. Lisaks sellele on jõustunud kohtuotsused üldjuhul ka avalikult kättesaadavad ning isikul, kellel on huvi täpsemalt karistuse määramise käskkirja tühistamise asjaoludega tutvumiseks, on võimalik seda teha. Ringkonnakohus arvestab käesolevas asjas täiendavalt ka Viru Vangla 03.10.
6. a vastuses (tl 73) toodud selgitusi selle kohta, et alates
7. a augustist muutis vangla kinnipeetavate isiklikus toimikus olevate haldusaktide tühistamise kohta vastava märke tegemise praktikat ja pliiatsiga kirjutamise asemel kleebitakse tühistatud haldusaktile nüüd peale selle haldusakti, määruse või otsuse resolutsiooni väljatrükk, millega toimikus olev haldusakt tühistati. See variant on veelgi selgem ja parem täitmaks eesmärki, et isikliku toimiku lugeja saaks aru, et toimikus olev konkreetne haldusakt on tühistatud ja kinnipeetavaga seonduvalt enam mingisugust õiguslikku ega kinnipeetavat iseloomustavat mõju ei oma. Viru Vangla selgituse kohaselt on eelpoolviidatud uut praktikat tagantjärele rakendatud ka selles haldusasjas mainitud 19.02.
8. a käskkirjaga nr 6-3/311-D seonduvalt, so lisaks käskkirjale varem käsitsi tehtud tühistamise märkele. Lähtudes eeltoodust ja 21.11.
9. a keeldumise põhjendustest leiab ringkonnakohus seega, et keeldumine jõustunud kohtuotsuste lisamisest toimikusse ja selle asemel tühistatud haldusaktile vastava märke tegemine on kooskõlas õigusnormide ning õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele ning sellise valiku tegemisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.
10. Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja 10.11.
11. a taotluse rahuldamata jätmisega ja kohtuotsuse toimikusse lisamise asemel tühistatud käskkirjale 5 vastavasisulise märke tegemisega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, või et menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest oleks 21.11.
12. a keelduvas vastuses kõrvale kaldutud, või oleks esinenud vajadus kaebajalt lisaandmete saamiseks. Seetõttu võis antud asjas haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise täiendavat arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata ning tegemist ei olnud HMS § 40 nõuete rikkumisega.
13. Arvestades asjaolu, et Viru Vangla 21.11.
14. a keeldumine on õiguspärane ja kohtuotsuse toimikusse lisamise asemel tühistatud käskkirjale vastavasisulise märke tegemine lubatav ja põhjendatud tegevus, mis samuti täidab eesmärgi, et kaebaja isikliku toimikuga tutvujad ei arvestaks tühistatud käskkirja ja selles märgitud asjaolusid kaebajat negatiivselt iseloomustava materjalina, puudus samuti alus rahuldada R. Kalda nõuet eemaldada kaebaja isiklikust toimikust kohtuotsusega tühistatud distsiplinaarkaristuse käskkiri ja distsiplinaarmenetluse materjalid. Lisaks sellele kantakse VangS § 17 lg 2 kohaselt kinnipeetava toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus, andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud dokumendid. Kuna distsiplinaarkaristuse materjalide toimikusse lisamise kohustus tuleneb VangS § 17 lg-st 2, peavad kinnipeetava isiklikus toimikus olema määratud distsiplinaarkaristusega seonduvad menetlusmaterjalid (olenemata sellest, kas karistuse määramise käskkiri on hiljem kehtetuks tunnistatud või tühistatud) ja nende toimikust eemaldamine oleks seega ka seadusevastane. Madis Ernits Agu Timmi 6 Maili Lokk