4). Asjaolud Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 04.03.2013 Harju Maakohtule hagi Neste Eesti AS vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. 14.05.2013 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud täies ulatuses Neste Eesti AS kanda. 28.05.2013 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 20.05.2013. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas kohus hagiavalduse ja selle lisad kostja töötajale. Kostja seaduslik esindaja ei ole hagimaterjale kätte saanud. Hageja kostja väidetega ei nõustunud ja palus jätta kaja rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagimaterjalid väljastati kostjale tema äriregistris registreeritud asukohta Sõpruse pst 155 Tallinnas. Sellel aadressil asub Neste Eesti AS-i peakontor. Sama aadressi teavitab kostja ka ise enda interneti kodulehel ettevõtte kontaktaadressina. Seega väljastas kohus hagimaterjalid kostjale tema juhatuse asukohta. Kohtust saabunud hagimaterjalid on 16.04.2013 vastu võtnud kostja kliendihaldur Marina Molokova. Marina Molokova töökohustuste hulka kuulub ka kostja ettevõttes saabuva korrespondentsi vastuvõtmine ja edastamine õigele isikule. Seega on menetlusdokumendid kätte toimetatud juriidilisest isikust kostjale tema tegevuse asukohas selleks volitatud isiku vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 323 lg. 2 mõttes. Maakohtu määrus Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
2 kohaselt loetakse dokument juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis. Hagimaterjalid on 16.04.2013 vastu võtnud Marina Molokova, kes on märkinud enda ametiks kliendihaldur. Tagaseljaotsus, mis on edastatud samale aadressile, on samuti vastu võtnud 15.05.2013 Marina Molokova. Kummalgi juhul ei informeerinud vastuvõtja kirjade üleandjat, et tal ei ole õigust kostja nimel dokumente vastu võtta. Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on aga kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel. Olukorras, kus kostja esindaja ei viibinud dokumentide üleandmise ajal äriruumis, kuid samas äriruumis püsivalt viibiv kostja töötaja Marina Molokova võttis mõlemal korral dokumendid vastu, on kohtu poolt 16.04.2013 Marina Molokovale üle antud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue
lg 2 kohaselt kostjale kätte antud ning kostja pidi olema teadlik nii hagist kui ka kohtule vastamise kohustusest. Kostja esindaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud hagile vastamast. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja menetlus asjas taastada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti
1 p. 1, jättes kostja kaja rahuldamata, vaatamata sellele, et kostja võis kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
1 tõlgendamisel kohtuasjas nr. 3-2-1-152-06 asunud seisukohale, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
1 p.1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu. Kolleegium on selgitanud, et
1 punktide 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku 2 lepinguline esindaja
Asja materjalidest nähtub üheselt, et käesoleval juhul ei toimetatud hagi ega sellele lisatud materjale kätte kostja seaduslikele esindajatele (juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand) ega kostja lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu. Sellest tulenevalt ei eeldanud kostja poolt kaja esitamine ega kohtu poolt menetluse taastamine mõjuva põhjuse esinemist kostja poolt menetlustoimingu tegemata jätmiseks (
2). Riigikohtu viidatud lahendi punktis 13 esitatud seisukoha järgi ei oma
1 p. 1 tähenduses tähtsust asjaolu, et hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud muul (ülalviidatud sätetes nimetamata) viisil, mille kasutamisel loeb seadus menetlusdokumendi iseenesest kättetoimetatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-19-09 leidnud, et
1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand
1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus. Vastus määruskaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle
5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
1 p. 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Asja materjalide kohaselt on hagimaterjalid üle antud Marina Molokovale (tl. 58). Asja materjalidest ei nähtu, et Marina Molokova oleks kostja seaduslik esindaja või lepinguline esindaja
tähenduses.
võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Siiski ei saa mainitud sättes nimetatud kättetoimetamise viisi lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu
1 p. 1 tähenduses.
1 p. 1 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätte alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja
3 Poolte poolt viidatud lahendi nr. 3-2-1-152-06 punktis 12 on Riigikohus leidnud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
1 p. 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (
) isiklikult allkirja vastu.
2 sätestab, et menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Seega tuleb maakohtu kaevatav määrus tühistada ja asi saata tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks. Tiit Kollom Mare Merimaa Malle Seppik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.