lg 1 alusel on hageja suhtes algatatud sundtäitmine õigusvastane, kuna nõue on ajatatud ning kostja on rikkunud hea usu põhimõtet. Poolte vahel on 29.02.2012 kokkuleppest tulenev lepinguline suhe. VÕS § 8, § 9 lg 1 ja TsÜS § 72 järgi on võlg ajatatud. Hageja palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kuivõrd hageja ei täitnud enda kohustusi vabatahtlikult ka pärast kohtuotsuse tegemist, siis esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse enda nõuete rahuldamiseks läbi täitemenetluse. 20.02.2012 teatas kostja kohtutäituri büroo töötajale, et sissenõudja on nõus vastavalt hageja soovile maksegraafikuga, mille kohaselt kuulub alates 2012 märtsist tasumisele 200 eurot kuus. 28.02.2012 2
lg 1 kuulub kohaldamisele siis, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse algatamist, kuid siis sissenõudja otsustab esitada täitmisavalduse. Antud juhul on võlgnevus ajatatud täitemenetluse raames, seega
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtutäituri juures täitemenetluse käigus koostatud maksegraafiku korral ei ole tegemist nõude ajatamisega
lg 1 mõttes.
lg 1 lubab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse alustamist, mitte täitemenetluse ajal. Asjaolu, et täitemenetluse sissenõudja ja võlgnik leppisid kokku, et täitedokumendi täitmine toimub maksegraafiku alusel võlgniku poolt igakuiste maksete tasumisega, ei tähenda, et täitedokument oleks mittetäidetav. Sellisel kujul täitmine tähendab vaid, et võlgnik ei pea täitedokumendist tulenevat võlgnevust tasuma korraga, vaid kokkulepitud maksegraafiku alusel täitemenetluse käigus. Kuna täitemenetlus jätkub, ei ole võimalik sundtäitmist hageja poolt esiletoodud asjaoludel lubamatuks tunnistada ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kui teises kohtuastmes ei ole võimalik uut otsust hagi rahuldamise kohta teha, saata asi uueks arutamiseks maakohtule. 3
lg 1 mõttes seetõttu, et
lg 1 lubab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse alustamist, mitte täitemenetluse ajal. Hageja leiab, et
lg-st 1 tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, millises staadiumis võlgnik ja võlausaldaja sõlmivad nõude ajatamise kokkuleppe, sest igal juhul sellekohase kokkuleppe sõlmimise aluseks on poolte vaba tahe ja soov. Seega olukorras, kus hageja nõue oli eelviidatud asjaoludel ajatatud, oleks pidanud kohus hageja hagi rahuldama. Kostja poolt hageja suhtes sundtäitmise (hageja sõiduauto suhtes täitetoimingute korraldamine) jätkamine pärast hagejaga lepingute sõlmimist on lubamatu ka kostja poolt hea usu põhimõte rikkumise tõttu. Antud juhul kostja kuritarvitas oma õigusi, rikkudes hagejaga sõlmitud lepinguid ühepoolselt ning täiesti alusetult. Kuna hageja väitis, et kostja lepingute täitmisest keeldumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, tuli maakohtul tuvastada need erandlikud asjaolud, millest järelduvalt ei ole kostja kasutanud oma õigust jätkata sundtäitmist heauskselt. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes kohtuistungil kostja taotluse istungi edasilükkamiseks ja esindaja valimiseks rahuldamata. Maakohus otsustas, juhindudes TsMS §-st 228 ja riigikohtu otsusest 3-3-1-85-06, mitte lubada X X esineda hageja nõustajana. Seetõttu ei olnud hageja võimeline kohtuistungil iseseisvalt oma õigusi kaitsma ning esitas kohtule taotluse esindaja valimiseks ja istungi edasilükkamiseks, mille kohus jättis täiesti põhjendamatult rahuldamata. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega kõiki tõendeid analüüsinud ega vastanud kõikidele hageja esitatud faktilistele väidetele, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.
lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud 4
Veebruaris 2012 kehtinud
redaktsiooni järgi võis kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Tulenevalt esitatud asjaoludest toimusid hageja ja sissenõudja vahel läbirääkimised selleks, et täitetoiming (võlgnikule kuuluva auto sundmüük) edasi lükata. Poolte vahel 28.02.2012 sõlmitud kokkulepe võla ositi maksmise kohta ei hõlmanud kogu võlgnevust ja sellest ei tulenenud, et sissenõudja nõustub sõiduauto sundmüügi edasilükkamisega või loobub nõudest auto müüa. 28.02.2012 kokkuleppe järgi toimub lahendi täitmine. Seda, et poolte vahel oleks sõlmitud 29.02.2012 uus kokkulepe, milles sisaldus ka sissenõudja avaldus võlgniku sõiduauto sundmüügi edasilükkamiseks, tsiviilasja materjalidest ei tulene. Kolleegium leiab, et kohtutäituri vahendusel sõlmitud kokkulepe võlgniku ja võlausaldaja vahel ei muuda täitmist lubamatuks. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tsiviilasja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme. 24.09.2012 toimunud kohtuistungil ei lubanud maakohus hageja nõustajal X Juusel menetluses osaleda. Kohtuistungi protokollist (lk 95-96) tulenevalt ei avaldanud hageja pärast kohtu sellekohast otsustust, et ta sooviks kohtuistungi edasilükkamist. Alles pärast tema enda ja kostja esindaja seletuse andmist ja kohtu selgitust seoses vaidluse lahendamisega on hageja palunud asja arutamise edasi lükata, kuna ta tahab endale leida esindaja. Kolleegium leiab, et hageja nõustaja kõrvaldamine ja hageja taotluse rahuldamata jätmine ei ole selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Poolel on TsMS § 217 lg 1 järgi õigus menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Käesolevas menetluses on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud maakohtule eelnevalt kirjalikus menetluses esitatud ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu oli maakohtu otsustus kohtuistungit mitte edasi lükata menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses on hageja küll väitnud, et esindaja puudumine kohtuistungilt oli tema jaoks oluline, kuid samas ei ole ta esile toonud, millised toimingud jäid tal esindaja puudumise tõttu tegemata. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus menetluskulud õigesti jätnud hageja kanda. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.