4-13-3985/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2013.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-13-3985 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu avaldus isikule asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised, esindajad Sissenõudja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare PJ kaudu (Transvaali 58 Kuressaare) Süüdlane/võlgnik Andres Adamson (isikukood 38205300035, registrijärgne elukoht *** tegelik elukoht kohtule teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2013.a. RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.
2. Saata määruse ärakiri sissenõudjale ja kohtutäitur Enno Kermikule. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule kümne päeva jooksul alates kohtumääruse teada saamise päevast või päevast millal kohtumenetluse pool pidi sellest teada saama. Asjaolud, sissenõudja avaldus
3. 23.05.2011.a määras Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond väärteoasjas nr 2740,11,001442 Andres Adamsonile (Adamson), isikukood 38205300035 elukoht ***, rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 21.06.
4. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus 24.01.2012 a. 06.05.2013.a teavitas kohtutäitur Enno Kermik kohtuvälist menetlejat täiteasjas 180/2012/147 rahatrahvi täitmise võimatusest. 1 Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 palutakse otsustada Andres Adamsoni osas rahatrahvi 720 eurot asendamine arestiga või üldkasuliku tööga.
5. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku suhtes ei ole rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga võimalik. Täitemenetlus seadustiku TMS § 201 lg 1 järgi, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Peale avalduse saamist määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga esmalt 4.09.2013 ja teistkordselt 15.10.2013 a., kuhu kutsus ka süüdlase, kuid kohtukutset ei ole kohus saanud temale kätte toimetada. Kohus on süüdlasele kohtukutse saatnud kahel korral avalduses olevale rahvastikuregistrijärgsele aadressile Tamme 5-1 Aste alevik Kaarma vald, kuid kohtukutsed tagastati kohtule postiasutuse poolt märkega „saaja ei viibinud kohal “ ja ,,hoiutähtaja möödumisel’’. Kohus on püüdnud võlglasega kontakteeruda helistades talle Maksu- ja Tolliameti andmetes olevale telefoninumbrile 56280904, kui nimetatud number ei kuulu ca 4 aastat enam süüdlasele. Töötasu on süüdlane viimati saanud 2006.aastal. Muud andmed (elukoht, telefoni nr, töökoht, e-post jne) süüdlase kohta kohtu kontrollitud registrites puuduvad (süüdlane ei oma kinnisvara ega ole seotud ühegi äriühinguga). Kuressaare politseijaoskonnal ei ole samuti kohtu palvel õnnestunud süüdlasele kohtukutset edastada. VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 1 VTMS § 211 lg 1 järgi rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata (VTMS § 211 lg 3). Põhiseaduse § 24 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõike 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kuna kohtule ei ole süüdlase elukoht ja muud vajalikud andmed teada, siis ei ole olnud võimalik teda kohtusse kutsuda ega ole võimalik rahatrahvi asendada ja sissenõudja vastav avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab siinkohal, et kui sissenõudjale saab teatavaks süüdlase võimalik elukoht (muuhulgas ka Soome Vabariigis või Rootsi Kuningriigis) on sissenõudjal õigus avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. Samuti VTMS § 2042 kohaselt võib Eesti Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või 2 kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta. Reena Undrest kohtunik 3