3-13-2002/6

3-13-2002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2002 Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 485 eurot hüvitamiseks (põrandapind) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, menetlusabi taotluste lahendamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebajale koos kaebuse materjalidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 24.09.2013 Tallinna Halduskohtule saabunud kaebuses nõuab I.A., et Tallinna Vangla hüvitaks talle mittevaralise kahju summas 485 eurot, mis tekkis sellest, et vähemalt 253 päeva pidi ta viibima kambris, kus ühe kinnipeetava kohta oli põrandapinda 2,55 m2 ning samuti taotleb kaebaja vangla kestva toimingu (kaebaja hoidmine ebapiisava põrandapinnaga kambris) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
5. 25.09.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal esitada andmed selle kohta, kas kaebaja on selles küsimuses läbinud kohtueelse menetluse. 1 3-13-2002
6. 30.09.2013 saabus kohtule kaebaja vastus. Kaebaja taotleb, et talle tema kaebus tagastataks. Samuti märgib kaebaja, et ta ei saa esitada mingisuguseid rahalisi nõudeid Tallinna Vangla vastu, sest viimane tegutseb VSkE § 6 lg 6 alusel, mis sätestab 2,5 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. Kaebaja esitas kohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ja kaebaja 30.09.2013 vastusest saab järeldada, et kaebaja ei ole vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seega on kaebajal läbimata kohtueelne menetlus. Kaebaja palub kaebuse tagastada. Kuna kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduses ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis sellest tulenevalt tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt, mis näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole alust anda ka kaebajale menetlusabi tema riigilõivust vabastamiseks. Seega tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.
8. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud, et kaebaja taotleb riigi õigusabi nii tema esindamiseks haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega, kui kaebaja sooviks on saada riigi õigusabi vanglale taotluse esitamiseks, siis tuleb kaebajal pöörduda riigi õigusabi taotlusega Harju Maakohtu poole, seda küsimust ei saa lahendada halduskohus. Kuna kaebuse esitajast võiks aru saada nii, et ta soovib kohtueelses haldusmenetluses abi, siis eeldab kohus, et kaebaja sooviks on paluda õigusabi vanglale kahju hüvitamise nõude esitamiseks, et seejärel vajadusel kohtusse pöörduda. Sellise soovi 2 3-13-2002 puhul tuleb kaebajal esitada vormikohane õigusteenuse osutamise taotlus Harju Maakohtule. Kohus siinkohal selgitab, et üldjuhul vanglale nt kahjunõude taotluse esitamiseks kinnipeetavatel advokaadi abi vaja ei lähe, kuna menetlus on kujundatud võrdlemisi lihtsaks. Vanglale tuleb märkida, et tegemist on kahju nõudega, näidata ära, mille eest kahju nõutakse ja kui suures summas, põhjendada summa suurus, kirjeldada asjaolusid , miks kaebaja leiab, et vangla on kahju tekitanud. Kui kaebaja nõue vangla vastus jääb vanglale mingil põhjusel ebaselgeks, siis jätab vangla reeglina kahjunõude käiguta ja annab aja puuduste kõrvaldamiseks ning kaebajal tuleb järgida neid juhiseid või nõudeid ja ei tohiks jätta puudusi kõrvaldamata. Kaebaja ise teab kõige paremini asjaolusid, miks ta nõuab kahju ja tema eest ei saa neid asjaolusid kirjeldada muu isik, sh advokaat. Seega ei nähtu kohtule, et kaebaja ei saaks ise hakkama saada vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega.
9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust anda kaebajale riigi õigusabi ka halduskohtumenetluses esindamiseks. Kohtule arusaadavalt on kaebaja lõplik eesmärk saada vanglalt mittevaralise kahju hüvitist ning selles osas on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja võib esitada sellise taotluse vanglale ning kui vangla on taotluse lahendanud, alles siis on kaebajal võimalik kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda ning taotleda riigi õigusabi, kui kaebaja leiab, et ei ole võimeline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma. Kaebaja on ka viidanud VSkE § 6 lg 6 vastuolule põhiseaduse, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, samuti vangistusseadusega. Kohus selgitab, et hetkel ei lahenda kohus ühtegi kaebust, millega seotult saaks esitada õigusnormi kohaldamata jätmiseks abinõud, kuna abstraktselt, nagu kaebaja seda taotleb (st mitte koos konkreetse nõudega), ei saa kohus hakata välja selgitama, kas VSkE § 6 lg 6 on põhiseadusega kooskõlas. Küll aga on võimalik selline taotlus esitada kahju hüvitamise kaebuse raames, nt kui kaebaja läbib vanglas kohtueelse menetluse, vangla jätab taotluse rahuldamata ja kaebaja pöördub seejärel kohtusse ning siis kohus koos kahjunõudega kontrollib kehtiva õiguse kohaldumist. Seega kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal ei ole võimalik esitada kahju hüvitamise nõuet vanglale, kuna vangla lähtuks VSkE § 6 lg-st 6, mis näeb ette 2,5 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. Kaebaja saab vanglale sellesisulise taotluse esitada (arvestades, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates – riigivastutuse seaduse § 17 lg 3) ning kui vangla jätab VSkE § 6 lg-le 6 viidates taotluse rahuldamata. Pöördumisel peale seda kohtusse saab taotleda VSkE § 6 lg-le 6 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Käesoleval hetkel aga ei näe kohus, et kaebajal oleks ka advokaadi abiga võimalik oma eesmärki saavutada. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 3 3-13-2002 Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 4