) § 79 lg 3 p 1 kohus m ä ä r a s: Jätta Igor Malinini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus:
p 12) Asjaolud ja menetluse käik: 17.06.2013 koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteate nr 064020, mille kohaselt BMW r/n XXXeiras 17.06.2013 kell 12.38 Majaka 9 LS märki 362 (parkimise keeld). LS § 241 lg 1, § 262 p 2 järgi määrati hoiatustrahv 20,00 eurot. 17.07.2013 esitas sõiduauto BMW r/n XXXvastutav kasutaja I. Malinin kohtuvälisele menetlejale kaebuse, milles palus trahv tühistada põhjusel, et märk, mille mõjualas ta parkis, ei olnud nähtav. 17.07.2013 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja ametnik I. Piir I. Malinini kaebuse läbi vaatamata. Menetleja märkis, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
I. Malinini tegu on tõendatud, märk oli nõuetekohane ja nähtav, samuti ei ole I. Malinini sõiduki näol tegemist eritalituse sõidukiga, millel oleks LS § 84 alusel lubatud 2 vaidlusaluses kohas parkida. Määruse kohaselt ei ole mootorsõiduki vastutavale kasutajale määratud hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse. Kui isik vaidlustab trahviteate muudel alustel kui
17.07.2013 määruse alusel jäeti I. Malinini kaebus rahuldamata. 22.07.2013 esitas I. Malinin kohtuvälise menetleja juhile kaebuse ametniku tegevuse peale. Kaebuses esitas I. Malinin taotluse trahvi tühistamiseks. Samuti palus I. Malinin viia läbi menetlus, selgitamaks välja Majaka 9 maja ees hoiatustrahve saanud isikuid ning leida Majaka 9 juures parkimise probleemile lahendus. I. Malinin märkis, et Majaka 9 ees olev liiklusmärk 362 „parkimise keeld“ ei ole puuokste tõttu nähtav, nimetatud asjaolu on nähtav ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku tehtud fotodelt; samuti puudus parkimist keelav teekattemärgis. Kokkuvõtvalt oli I. Malinin seisukohal, et märk ei ole nähtav. Tallinna Linnakantselei 07.08.2013 määruse alusel nr S-3/9609 jäeti I. Malinini kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Määruse kohaselt on menetleja õigesti märkinud, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
-5 lg 3-6 toodud alustel, so juhul kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu kohta. Määruse kohaselt ei tuginenud I. Malinin ühelegi
-5 lg 3-6 esitatud alusele ja ei esitanud tõendeid teo õigusvastasust välistava asjaolu ilmnemise kohta. Kohtuvälise menetleja juhi hinnangul on märk vaidlusaluses kohas nõuetekohane, nähtav ning rikkumine fikseeritud ja tõendatud. Lisaks oleks I. Malinin pidanud arvestama asjaolu, et parkimiskoha vahetus läheduses on trammipeatus, LS § 21 lg 2 p 9 kohaselt ei tohi sõidukit peatada lähemal kui 15m enne trammipeatuse liiklusmärki. 13.08.2013 esitas Tallinna Linnakantselei Harju Maakohtule I. Malinini kaebuse Tallinna Linnakantselei 07.08.2013 määrusele nr S-3/
korras kaebust lahendades kohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohtu pädevuses anda hinnangut kaebaja järgmistele taotlustele: 1) teatada talle kehtivad liiklusmärkide nähtavuse nõuded. Juhul kui need nõuded puuduvad, suunata see küsimus vastavale asutusele, et tulevikus liiklusmärgi nähtavus oleks määratud Euroopa Liidus kehtivate normide alusel, mitte trahvi väljakirjutamiseks huvitatud isiku „silma järgi“; 2) selgitada talle tema õigused ja võimalused nõuda linnavõimudelt moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest hüvitist. Kohus leiab, et nimetatud küsimuste selgitamata jätmisega ei ole kohtuväline menetleja kaebaja õigusi rikkunud, kaebajal on õigus küsimustele vastuste saamiseks kasutada õigusabiteenust. 4 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul samuti kohtu pädevuses lahendada kaebaja taotlused, mille kohaselt kaebaja palub: 1) selgitada välja kõik isikud, kes on Majaka 9 juures valesti parkimise eest karistatud ja teha kindlaks ja karistada kõiki isikuid, kes on süüdi ebaseaduslike trahvide väljakirjutamises ning valede asjaolude lisamises. Võtta tarvitusele meetmed selliste juhtumite kordumise vältimiseks ning informeerida teda vastavatest meetmetest; 2) kohustada linnavõime lahendama probleemi liikluskorraldusvahenditega Majaka 9 juures, et autojuhid võiksid iga ilmaga, nii päeval kui ka öösel selgelt ja kaugelt näha, kus parkimine on keelatud; Kaebuses on taotletud Majaka 9 ees parkimise eest karistatud isikute väljaselgitamist ja kohtuvälise menetleja ametnike karistamist põhjusel, et ametnikud on süüdi ebaseaduslike trahvide väljakirjutamises. Kohus märgib, et osundatud kaks taotlust on omavahel seotud ja sisuliselt taotleb kaebaja ametnike süüdi tunnistamist KarS § 3112 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse kohtuvälise menetleja ametnikku või töötajat teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemise eest väärteomenetluses. Kohtul puudub seadusest tulenev pädevus tunnistada isikuid kuriteo toimepanemises süüdi
korras kaebust läbi vaadates, sest
Kohus märgib samuti, et
sätete kohaselt ei ole kirjalikus hoiatamismenetluses määratav hoiatustrahv karistus ning kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuväline menetleja VfMS § 73 lg 1 märgitud otsust ei koosta ning kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole ei kirjaliku hoiatusmenetluse ega kaebemenetluse jooksul ühtegi otsust koostatud. Kaebaja taotluse lahendamine, kohustada linnavõime lahendama probleeme liikluskorraldusvahenditega Majaka 9 juures, ei ole samuti
Samas kohus möönab, et Tallinna Linnavalitsus võiks linnakodaniku palvele menetlusväliselt siiski reageerida, kuivõrd I. Malinin on oma kaebuses osundanud, et vaidlusaluses kohas on probleemi näinud ka teised autojuhid. Kohti hinnangul on I. Malinini kaebust läbivaks taotluseks siiski väärteomenetluse lõpetamine
Seega soovitakse saavutada väärteomenetluse lõpetamist olukorras, kus väärteomenetlus lõppes juba kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega. Kohus lähtub antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid juhul, kui ta tõendab, et teo pani toime teine isik, esitades selle kohta tõendid. Kohtu jaoks on selline menetluskord lihtne ja üheselt mõistetav ning kohtul ei ole tekkinud kahtlusi vaidlusaluste sätete põhiseadusele vastavuse osas. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõendite analüüs ja süüteokoosseisu tuvastamine ei kuulu
korras kaebuse lahendamisel kohtu pädevusse ja kohus ei tee
või § 132 sätestatud lahendit ega otsusta
ja § 133 märgitud lahendamisele kuuluvaid küsimusi, mistõttu puudub kohtul asjakohane pädevus anda väärteo asjaoludele õiguslikku hinnangut. Kaebuses on taotletud trahviteate tühistamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et
sätestab kohtu pädevuse kaebuse läbivaatamisel, mis saab puudutada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud asjaolusid, mis on seotud väärteo menetlemisega, kuid
ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja otsust läbi vaatama ning otsustama
või § 133 märgitud küsimusi.
korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt 5 õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa
korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et I. Malinini kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.