Obsah (7)

§ 38§ 45§ 37§ 41§ 158§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1777 Otsuse kuupäev 31.10.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Tartu Vangla

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja kaebusest ei nähtud põhjendust, miks on temale halduskohtu tuvastus vajalik, küll aga nähtub, et kaebaja arvates on temale vastustaja toiminguga juba tekitatud mittevaralist kahju.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja kaebusest nähtuvalt on vangla oma tegevusega temale juba mittevaralise kahju inimväärikuse alandamise näol tekitanud ja selle hüvitamiseks on kinnipeetaval isikul on õigus pöörduda taotlusega vangla poole (riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 ja vangistusseadus § 11 lg 8). Seega on kaebajal olemas tõhusam vahend oma õiguste kaitseks ning ainuüksi tuvastamisnõude esitamine ei ole seetõttu lubatud. Kui halduskohus leiab, et kaebuse menetluse lõpetamiseks ei ole alust ja leiab, et tuvastamisnõude esitamine on kaebajal lubatud, on vastustaja seisukohal, et kaebaja õigusi rikutud ei ole. Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 1 sätestab, et vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike neli kohaselt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.

1. a määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi Määrus) § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel läbiotsimine kohustuslik. Seega on kinnipeetava vanglasse saabumisel tema läbiotsimine kohustuslik, seda võib teha kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik, kelle vanusepiiri selle toimingu tegemiseks kehtestatud ei ole. Kinnipeetava läbiotsimist võimalike kehaõõnsustesse peidetud keelatud esemete leidmiseks saab teha siis, kui kinnipeetav on lahti riietanud. Seega on vangla toimingud olnud õigusaktidega kooskõlas ning selles ei ole midagi julma ning puudub igasugune seos seksuaalsusega. Vastustaja ei nõustu, et kükitamine keelatud esemete leidmiseks on alandav ja solvav. Tartu Ringkonnakohus oma 19.02.
2. a otsuses nr 3-09-1750 märkinud, et kinnipeetav peab vanglateenistuse ametniku korraldusel lahti riietuma, et ametnikul oleks võimalik veenduda, et keha välispinnal ei ole keelatud esemeid. Kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei oleks peidetud kehaõõnsustesse või tuharate vahele. Inimväärikus on kindla sisuga mõiste, mille kaitseala ei hõlma iga võimalikku ebameeldivustunnet, mida isik võib kinnipeetavana kogeda. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust, ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta Aleksandr Streltsov’i kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Streltsov esitanud kohtule

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse ning taotleb Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse 3 tuvastamist seoses kaebaja läbiotsimise teostamisega 13.08.

1. a ja 16.08.
2. a. Nimetatud kuupäevadel pidi kaebaja läbiotsimise ajaks lahti riietuma ja tegema kükke. Vastustaja on seisukohal, et A. Streltsovi kaebuse menetlus tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on olemas jõustunud kohtuotsus (haldusasi nr 3-10-1881). Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga.

§ 41

lg 1 lause 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

§ 41

lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolud kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebuste samasugusega on tegemist, kui hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad varasema kaebuse nõude ja alusega. Haldusasjas nr 3-10-1881 ja käesolevas haldusasjas on esitatud erinevad nõuded. Haldusasjas nr 310-1881 oli menetletavaks nõudeks kahju hüvitamise nõue ja käesolevas asjas on esitatud tuvastamisnõue Tartu Vangla toimingute osas. Kahju hüvitamise nõue hõlmab ka tuvastamisnõuet, kuid see ei tähenda, et need nõuded kattuksid. Kohus on seisukohal, et varasem kahju hüvitamise nõue ei välista hilisemalt tuvastamiskaebuse esitamist. Samas on käesolevas asjas ka kaebuse aluseks olevad asjaolud erinevad. Haldusasjas nr 3-10-1881 oli kaebuse aluseks Tartu Vangla 11.03.

1. a toiming, mis seisnes selles, et A. Streltsov konvoeeriti Viru Vanglast Tartu Vanglasse ja vastuvõtmisel teostati A. Streltsov’i läbiotsimine, mille käigus võeti ära viltpliiatsid, teip, rohud ja pastakas ja need paigutati isiklike asjade lattu. Käesolevas asjas on kaebuse aluseks Tartu Vangla 13.08.
2. a ja 16.08.
3. a toimingud, mis seisnesid selles, et Tartu Vanglasse saabumisel teostati kaebaja läbiotsimine, mis oli kaebaja arvates õigusvastane ja riivas tema inimväärikust. Kohus on seisukohal, et kuigi neid Tartu Vangla toiminguid (läbiotsimise teostamine) võib pidada sarnasteks, on juba ainuüksi toimingute teostamine kuupäevaliselt toimunud erineval ajal. Kohus märgib, et erineval ajal teostatud toiminguid ei saa lugeda korduvaks tegevuseks ning käesoleva asja menetluse lõpetamine ei ole võimalik, sest sellisel juhul kaoks isikul igasugune edasine kaebeõigus Tartu Vangla toimingutele seoses läbiotsimise teostamisega sarnastel asjaoludel. Vastustaja märgib, et

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli tõhusamaid vahendeid enda õiguse kaitseks, kuna kaebusest nähtuvalt on vangla oma tegevusega temale juba mittevaralise kahju inimväärikuse alandamise näol tekitanud ja selle hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus pöörduda taotlusega vangla poole (RVastS § 17 lg 1 ja VangS § 11 lg 8). Seega on vangla seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine ei ole seetõttu lubatud. Kohus märgib, et

§ 45

lg 2 lause 2 kohaselt ei välista võimalus esitada hüvitamiskaebus õigust esitada tuvastamiskaebuse sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Seega kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse korral on lubatud eelnevalt esitada tuvastamisnõue. Tuvastamisnõue ei oleks lubatav kui kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (

§ 45lg 2 viimane lause).

Kaebuse lubatavust hinnatakse kohtus ettevalmistava menetluse staadiumis ning enne käesoleva kaebuse menetlusse võtmist ei olnud kohtul alust arvata, et hilisem kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega kohus on seisukohal, et A. Streltsov’i kaebus on võetud õigesti menetlusse. 4 VangS § 68 lg 1 lubab julgeoleku tagamiseks vanglas teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tegemist on kaalutlusnormiga, mille puhul peab kohus kontrollima, kas kaalutlusõiguse teostamisel on järgitud kaalutlusreegleid (

§ 158lg 3). Vang

S § 68 lg 1 ls 2 sätestab, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Alates 01.10.

1. a kehtiva justiitsministri määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. On tuvastatud ja kaebaja ei eita seda, et teda otsiti 13.08.
2. a Viru Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel ja 16.08.
3. a Tartu Ringkonnakohtust Tartu Vanglasse saabumisel läbi. Seega seletas kaebaja õigustatult, et läbiotsimist teostasid temaga samast soost vanglaametnikud ja seega seda õigusnormi ei olnud rikutud. Kaebaja kirjutas oma kaebuses, et üks valvur viis teda läbiotsimistuppa ja käskis seal paljaks võtta ning alasti olles kaks korda kükitada. Kaebaja ei väida, et tema suhtes oleks läbiotsimisel rikutud privaatsust. Uues läbiotsimise korras ei ole kehtestatud seda, et läbiotsimist teostatakse privaatselt. Kohus leiab, et täieliku läbiotsimise korral peab riik isiku põhiõigustest tulenevalt tagama isikule privaatsuse. Käesoleva kaebuse raames kaebaja ei ole väitnud, et tema privaatsust oli rikutud ning kohtu arvates oli kaebaja privaatsus tagatud. Kaebaja ei ole rahul sellega, et läbiotsimise ajal paluti tal lahti riietuda ja alasti olles kükitada. Ta leiab, et selle toiminguga alandati tema väärikust ja rikuti tema õigusi, teda solvati ja diskrimineeriti ning tekitati moraalne ja füüsiline kahju. Kohus ei leia, et läbiotsimisel oleks kaebaja õigusi rikutud. Tartu Vangla kodukorra p 4.1 kohaselt otsitakse vanglasse saabumisel kinni peetav isik täielikult läbi ühes lahtiriietumisega. Täielik läbiotsimine seisnebki selles, et isik peab kõik riided ära võtma, et vanglaametnikul oleks võimalik veenduda, et keha välispinnal ei ole keelatud esemeid. Kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemed ei oleks peidetud kehaõõnsusesse või tuharate vahel. Kohus nõustub sellega, et alasti olles kükkide tegemine võib olla ebameeldiv, kuid seadusest tulenevalt on vanglaametnikul õigus keelatud esemete leidmiseks sellist korraldust anda. Kükkide tegemise abil võimalike keelatud esemete tuvastamine on isiku jaoks tema isikut vähem riivav viis, kui tema kehaõõnsuste läbivaatamine, mis samuti ei ole põhjendatud kahtluse korral välistatud. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole toiminud õigusvastaselt ja ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Millegagi ei ole põhjendatud kaebaja arusaam, et tema lahti riietumise ja kükitamise eesmärk oleks olnud muu, kui veendumine selles, et kinnipeetav ei varja või ei peida keelatud esemeid kehaõõnsustes. Kohus ei leia, et kaebaja läbiotsimine oleks olnud teda alandav kohtlemine ja et sellega oleks kaebaja inimväärikust alandatud. Traditsiooniliselt on inimväärikuse alandamiseks peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedaste jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, s.h tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetava inimväärikust alandavaks pidada üksnes selliseid kinnipeetava kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. 5 Kohus ei ole tuvastanud mitte ühtegi eelnimetatud alust ja kuigi läbiotsimine võib kaebaja jaoks olla ebamugav ja ebameeldiv, on selle läbiviimine vangla julgeoleku ja sisekorra tagamiseks vajalik. Seega leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja inimväärikust alandanud ja VangS 41 ei ole rikutud. Ülaltoodu alusel kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt

§ 109

lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova Kohtunik 6