4-13-2845/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2013.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2845 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuasi OÜ XXX väärteoasi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 151 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Rae Vallavalitsuse 30.04.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 365312500017/4 Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kahju hüvitamise tõttu RESOLUTSIOON Tühistada Rae Vallavalitsuse 30.04.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 365312500017/4 ja lõpetada menetlus kahju hüvitamise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 2 järgi. nr Kaebekord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rae Vallavalitsuse 30.04.2013.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 365312500017/4 karistati OÜ-d XXX kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 151 lg 2 järgi. Otsuse järgi oli inkrimineeritavaks teoks perioodil 28.08.2012-25.10.2012 kokku kolmel korral menetlusaluse isiku poolt veoautost Volvo reovee purgimine selleks mitteettenähtud kohta. Kaebuses vaidlustas menetlusalune isik mh, et purgiti reovett ja leidis, et ta lasi hoopis survepesu vett üldkanalisatsiooni. 24.09.2013 kohtuistungil esitas menetlusalune isik kohtule maksekorralduse, mille kohaselt oli tasutud AS-ile XXX 18,40 eurot survepesu vee eest. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 2 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et menetlusaluse isiku veoautost lasti vett AS XXX reoveepumplas asuvasse kanalisatsioonikaevu. Menetlusalune isik väidab, et autost lasti kanalisatsioonikaevu survepesuvett ning tegemist ei ole reoveega. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on reoveega. Vaatamata eeltoodud vaidlusele on fakt, et vesi lasti reoveepumplas kanalisatsioonikaevu. Arvestades just seda, et vesi lasti reoveepumplas kanalisatsioonikaevu ning mitte loodusesse, on kohus valmis kaaluma menetluse lõpetamist kahju hüvitamise tõttu. Kuivõrd vesi lasti nimetatud kanalisatsioonikaevu, ei saa tegemist olla keskkonnakahjuga. Menetlusalune isik siiski möönab, et lepingulist alust kasutada AS XXX reoveepumplat tal siiski ei olnud. Seega oli võimalikuks kahjukandjaks AS XXX. Kohtule esitatud maksekorraldusega on menetlusalune isik kahju AS-ile XXX hüvitanud. Vaatamata sellele, et menetlusosaliste vahel oli ka teisi vaidlusaluseid küsimusi, pidasid menetlusosalised võimalikuks asja menetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks menetluse lõpetamise VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamise tõttu. Menetluse lõpetamisel tühistab kohus kaevatava otsuse. Kohus ei tühista kohtuvälise menetleja otsust mitte seetõttu, et see oleks väär - sellisel juhul oleks menetluse lõpetamise aluseks VTMS § 29 lg 1 p 1, s.o teos puuduvad väärteo tunnused - vaid VTMS § 30 lg 1 p 2 kohaldamise tõttu. Menetlusaluse isiku kinnitusel jäävad kaitsjakulud menetlusaluse isiku kanda. Meelis Eerik kohtunik