lg-le 2 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-07 p-s 14 asunud seisukohale, et hagi ese on kolleegiumi arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Kohus leiab, et M. Tamming ei ole hagis esitanud selget nõuet. M. Tammingul tuleb esitada hagiavalduse resolutsioonis konkreetne taotlus, et kohus saaks avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise korral kohtulahendi resolutsioonis võtta seisukoha. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-113-05 asunud seisukohale, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena tuleb käsitada nõudega seotud faktilist asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Avalduses ei ole märgitud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole märgitud ega esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. 2
lg 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Avaldaja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist elektroonilisel teel. Seega puuduvad kohtul andmed avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohta. TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele ning tulenevalt TsMS § 135 nimetab hagihinna hageja. TsMS § 132 lg 1, 5 kohaselt loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 2 võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sisetulekut. Seega tuleb avaldajal hagis nimetada hagihind ja tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale RLS Lisa 1 järgi. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 139 lg 21 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär ning menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaldust või kaebust elektrooniliselt nimetatud veebilehe kaudu esitada, võimaldab kohus põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu tegemist madalama riigilõivumääraga. 3. Tartu Maakohtu 26.08.2013 määrusega jäeti M. T. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 170/2002/11867 käiguta ja kohustati M. T. esitama nõuetekohane hagiavaldus, kus mh on märgitud andmed kostja kohta, hagi aluseks olevad asjaolud, selge nõue ning hagi hind, esitama tõendid ja tasuma riigilõivu vastavalt hagihinnale hiljemalt 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldajale kättetoimetamisest. Hagejale on 26.08.2013 määrus puuduste kõrvaldamise kohta kätte toimetatud TsMS § 313 lg-s 1 sätestatud korras 28.08.2013. Avaldaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. 4.
lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatut, kuid hageja ei ole 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.