2-13-23240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.septembril 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.07.2006 arvelduslaenu lepingu nr A060017875, mille kohaselt väljastas hageja kostjale krediitkaardi limiidiga summas 191, 73 eurot kohustusliku tagasimaksega summas 7,99 eurot kuus. Tulenevast lepingust oli laenu intressimäär 18% aastas, kostja kohustus tasuma intresse alates 06.08.
2. Kostja oma kohustust ei täitnud ning rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 06.08.
3. Hageja saatis 26.10.2012 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 22.11.2012 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 23.11.
4. Kostja võlgnevus 14.08.2013 seisuga on kokku 309, 09 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 197, 01 eurot; intressi võlgnevus 61, 83 eurot ning viivistest kuni 13.08.2013 summas 50, 25 eurot. Lähtudes

§-st 367 taotleb hageja välja mõista kostjalt alates 14.augustist 2013 viivis 18% aastas kuni põhinõude 197, 01 euro rahuldamiseni. 2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 36-37), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.augustil 2013 (tl 40). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 2

§ 407lg 1.

3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud krediitkaardi lepingu; laenu maksete aruanded ja laenulepingu lõpetamise teatise (tl 23-31).

1. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 82 lg 1; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 4, 6; 113 lg 1; 196 lg 2; 396 lg 1; 397 lg 1; 399 lg 1 p 1; 415 lg
2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtupraktika on reeglina ülemäära ja ebamõistlikult suureks loetud viivist, mis ületab põhivõla suurust. 5. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil 3

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 309, 09 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatut alates 14.augustist 2013 viivis määraga 18 % aastas kuni põhinõude, so 197, 01 euro tasumiseni, kusjuures viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 50,25 eurot) ei või ületada põhivõlgnevust Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning seisuga 13.08.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 50, 38 eurot koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude ( so 197, 01 euro) summat. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt

§ 144p 7 on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväliseks kuluks.

Vastavalt

§ 139

lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista koos põhi- ja kõrvalnõuetega kokku 309, 09 eurot, hageja on esitanud ka tulenevalt

-s 367 sätestatud viivisenõude kõrvalnõudena. Hageja on arvestanud ühe aasta viivised summas 35, 46 eurot. Seega on tulenevalt

§ 133lg 1, 2 hagihinnaks 344, 55 eurot.

Hageja on hagiavalduse esitanud veebilehe www.etoimik.ee kaudu ning on tasunud lisaks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivule 45 eurole (tl 6), täiendavalt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral 75 eurot ( tl 22 ). Seega on hageja tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku 120 eurot. RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 alusel tuleb hagiavalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda hagihinnalt 344, 55 eurolt riigilõivu 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasuda tulev riigilõiv 60 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt

§ 150lg 1 p 1; lg 4 on hagejal õigus esitada kohtule avaldus enam tasutud osas riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik 4