Tartu Maakohtu 05. detsembri 2006.
Tartu Maakohtu 01. veebruari 2007.
lg 2 p 4, § 121 ja § 201 lg 2 p 1, 4 alusel 2-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 9. Tartu Maakohtu 31. mai 2007.
Arvis Vaherit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Arvis Vaheril uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik asuda elama X, kuid selle tingimuseks on 10-kuulises X taastumise programmis osalemine ja kui süüdimõistetu enne selle läbimist loobus, siis tal elukoht puudub. Süüdimõistetul puudub X, pikaajalise X 2 kogemus ning X kindlustatus. Lähedastest on süüdimõistetul vabaduses X ,kellest viimasega on aga suhted formaalsed. Kohtumenetluse poolte seisukohad Arvis Vaher soovib vabaneda tingimisi seadusekuulekalt. ennetähtaegselt ning elada edaspidiselt Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Arvis Vaheri tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta. Arvis Vaheril puudub kindel X ning uue kuriteo toimepanemise X on kõrged. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Arvis Vaher kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arvis Vaheri puhul on positiivne vangistuses aktiivse X ja sotsiaalabiprogrammi X läbimine, tööhõives osalemine ning X eriala omandamine. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. On näha, et süüdimõistetu on oma varasemat eluviisi analüüsinud ning omab motivatsiooni selle edaspidiseks muutmiseks. Vabaduses on tal olemas lähisuhtevõrgustik, kellega läbisaamine rahuldav ning võimalus asuda elama X. Samas aga tuleb arvestada sellega, et X on süüdimõistetul võimalik elukoht saada vaid sel juhul, kui ta järgib nõuetekohaselt sealset X, mistõttu ei pruugi elukoha olemasolu olla süüdimõistetu jaoks ka kogu ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja jooksul kindlustatud. Samuti ei ole süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud X ning varasemate ametlike töösuhete puudumise tõttu võib selle leidmine talle ka mõneti raskendatud olla, mistõttu võib majanduslikult olukorrast tingituna probleeme tekitada ka muu elukoha leidmine väljaspool X. Seega ei ole kohtul kindlust, kas süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused on tema taasühiskonnastumist vajalikul määral toetavad ja kuriteoriske maandavad. Samuti tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral, peamiselt varavastaste kuritegude, aga ka vägivallaga seotud tegude eest. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, kusjuures varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad vangistused ja ka nende kandmiseks antud kergemad viisid ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Tema kuritegelikku käitumist on paljuski mõjutanud X ja X, millest on tulenenud ka suurenenud X väljaminekud ja vajadus teenida sissetulekut ebaseaduslikul teel. Kuigi on näha, et käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu oma kuriteoriskidega tegelenud ning ilmselt on tal tekkinud ka motivatsioon oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks, siis leiab kohtunik, et praegu on süüdimõistetu vabastamiseks veel liiga vara. Hoolimata toimunud positiivsetest muutustest ei ole kohtul asja materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal siiski tekkinud piisavat kindlust, et nimetatud muutused oleksid süüdimõistetu osas püsivalt 3 kinnistunud ja ta oleks võimeline oma eluviise ka tegelikult vabaduses muutma. Kohtunik leiab, et kuriteoriskide võimalikul määral maandamiseks ja seniseks toimunud muudatuste kinnistamiseks tuleks süüdimõistetul oma probleemvaldkondadega edasi tegeleda ja läbida vangistuses ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad sotsiaalabiprogrammid. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagada vabanemiseks kindlustunne nii elukoha kui ka majandusliku stabiilsuse osas. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Arvis Vaheri katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning motivatsiooni tekkimist oma eluviisi muutmiseks tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega aktiivselt edasi tegeleda, toimunud positiivseid muudatusi kinnistada ja korraldada võimalusel vabastamisjärgseid elutingimusi, et tagada seega paremad võimalused taasühiskonnastumiseks ja edasiseks õiguskuulekuseks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.