§-dele 127, 128, 218 lg 1 ja lg
), kuid müüja on parandanud asja ega ole tekitanud ka ostjale põhjendamatuid ebamugavusi. Seetõttu on ostja taganemine lepingust ning nõue tagastada raha alusetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 2 Kohtumenetluse käik
lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 8. Kostja Onoff Eesti AS parandas sülearvutit kaks korda kuid keeldus sülearvutit asendamast või selle eest raha tagastamast. Järgnevalt analüüsib kohus kas hagejal on õigus taganeda müügilepingust.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud 3 lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, et kostja ei ole keeldunud asja parandamast. Seda ei kinnitanud ka hageja. Hageja ei toonud kohtus välja ega tõendanud, milles seisneb kostja poolne oluline lepingu rikkumine. Hageja väitel ei usu ta, et arvuti on parandatud. Kohus märgib, et nimetatud hageja väide on ümberlükatud tuvastatud faktiliste asjaoludega, et ta ise on oktoobris 2012 parandatud sülearvuti kostjalt kätte saanud ja asunud seda kasutama. Ta on ise laadinud sülearvutile peale tarkvara, mis on osutunud mittetöötavaks. Kohus märgib, et tegemist ei olnud sülearvuti kui asja puudusega, vaid mis on osutunud arvutiprogrammi veaks, mille eest kostja ei vastutanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja on keeldunud asja parandamast või on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (oluline lepingurikkumine) ja sel põhjusel võib hageja müügilepingust taganeda. 9.
lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohtus ülekuulatud hageja ei kinnitanud, et talle oleks sülearvuti parandamisega kostja tekitanud põhjendamatuid ebamugavusi. Kohtu vastavale küsimusele teatas hageja, et ta ei usalda kostjat, et see on sülearvuti ära parandanud, kuid seda kas sülearvuti on töökorras ta ise kontrollimas ei ole käinud. TSMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks talle asja parandamisega tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Kostja sõnul teostas sülearvuti remonti Toshiba volitatud töökoda, arvuti on töökorras ja sellele on lisagarantii eest peale pandud uus tarkvara. Seega kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud müügilepingut oluliselt ning hagejal ei ole õigust müügilepingust taganeda. 10.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 4
lg 1 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Kuna kostja ei ole oluliselt müügilepingut rikkunud, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda ning seetõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Hagi tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus märgib, et sülearvuti on Onoff Eesti AS Narva kaupluses ning hagejal on õigus see sealt ära tuua. Kohtukulude jaotusest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.