KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1211 Haldusasi Riigi õigusabi

§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X esitas 03.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks, kuna Harku ja Murru Vangla on rikkunud tema õigust töötada ja sellega on võetud võimalus kohtuotsusega määratud elatisraha tasumiseks oma lastele. Samuti palus taotleja menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kui see on kohustuslik. Taotleja palus kohtul saata talle vajalikud blanketid.
2. Tallinna Halduskohus jättis 05.06.2013 määrusega taotluse käiguta, kohustades X. Xa taotlust täpsustama ja esitama andmed (teatise) oma majandusliku seisundi kohta. Taotluses tuleb täpsustada, millise vaidluse osas ta riigi õigusabi vajab ja lühidalt selgitada nõudega seotud asjaolusid. Enne kohtusse pöördumist peab kaebaja olema esitanud kaebuse vanglale, kui mingi tema suhtes tehtud toiming või haldusakt on rikkunud tema õigusi.
3. X. X esitas 17.06.2013 vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt soovib X. X riigi õigusabi õigusdokumendi koostamisel ja esindamisel halduskohtumenetluses. Taotleja soovib vaidlustada Harku ja Murru Vangla direktori 28.08.2012 käskkirja nr 375-t, millega keelati kinnipeetav X. Xl töötada. Majandusliku seisundi teatise kohaselt X. Xl sissetulekud puuduvad. Tallinnas asuvale korterile on seatud käsutamise keelumärge MTA kasuks, Harjumaal Jõgisoo külas 3-13-1211 asuva 2000 m2 suurusele kinnistule on seatud käsutamise keelumärge eraisiku kasuks ja Tallinnas Aate 19 asuva kinnistu suhtes on Riigiprokuratuur alustanud kriminaalasja seoses rüüstamise ja vargustega. Taotlejal on kahe laenulepingu alusel tasuda võlad eraisikutele kogusummas 9 267 eurot ja kohtulahendi alusel tuleb tasuda elatis lapsele 2396 eurot ühe kuu jooksul pärast vabanemist.
4. Vastuseks kohtunõudele teatas Harku ja Murru Vangla, et meditsiiniosakonnalt laekus 23.08.2012 teave, mille kohaselt ei tohi X. X tervislikel põhjustel rasket füüsilist tööd teha ja sellest lähtuvalt ei lubatud kinnipeetavat alates 24.08.2012 töötada OÜ-s Hooldus Pluss ehitustöödel. Vangla 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t lõpetati isiku töötamise luba ja samal päeval tutvustati käskkirja kinnipeetavale, kuid X. X keeldus tutvumise kohta allkirja andmast. Tööga seotud küsimustes pöördus X. X vangla poole esmakordselt 18.02.
5. 29.04.2013 esitatud vaide tähtaeg jäeti ennistamata ja vaie tagastati. Harku ja Murru Vangla on esitanud halduskohtule vastuse lisana vangla 12.04.2013 vastuse nr 5-9/54-1 K. X 18.02.2013 taotlusele. Samuti on lisatud Harku ja Murru Vangla 23.05.2013 vaide tagastamise otsus nr 5-11-/16-
7. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2012 määrusega X. X riigi õigusabi taotluse eelkõige riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlejal puuduvad küll õigusalased teadmised, kuid küsimuses, milles ta õigusalast abi taotleb, on ta võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna menetlus on lihtne. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustikus (

) sätestatud uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest (§ 2 lg-d 4 ja 5) tagab kohus ise vajalike asjaolude selgitamise ja kontrollib kaebaja esitatud nõuete vajalikkust ja sobivust. Asjas õige lahendi tegemine ei sõltu sellest, kas taotlejat esindab õigusteadmistega isik või teeb seda taotleja ise. Taotlusest ei nähtu, et ohustatud oleks poolte võrdsuse printsiibi järgimine. Taotlus tuleb rahuldamata jätta ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebuse esitamisel oleks selle eduväljavaated kasinad, sest kaebaja pöördus tema tööle mittelubamise küsimuses vangla poole esmakordselt alles 18.02.2013, mis on äärmiselt pikk aeg, arvestades isiku tööle mittelubamist juba augustis

1. Lisaks märgib kohus, et X. Xl oleks olnud õigus vaidlustada vaide tagastamist. X. X sai vaide tagastamise otsuse kätte 27.05.2013, millest tulenevalt oli kohtusse pöördumise viimaseks tähtajaks 26.06.
2. Seega tuleb vangla 28.08.2012 käskkirja vaidlustamisel kohtus näidata asjaolud, mis takistasid kaebetähtaega järgimast. Ka sellise kaebuse esitamiseks ei vaja taotleja õigusabi, sest esitatud dokumentidest nähtuvalt on kinnipeetaval piisavalt teadmisi ja oskusi. X. X esitatud taotlustest ei nähtu, millise konkreetse õigusdokumendi koostamiseks ta abi vajab. Taotleja on juba ise asunud realiseerima oma õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. X X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada, teha uus määrus, millega võimaldada riigi õigusabi isiku õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kui kohus ei pea vajalikuks määrata õigusabi selle hüvitamise kohustuseta, siis palub taotleja kohaldada RÕS § 8 p 2 ja anda õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena. 2

§ 2lg-t 6.

Taotleja kasutas määruskaebuse koostamisel tuttavate ja nende juristide abi, kuid vaja oleks otsekontakti oma esindajaga. Taotlejal puuduvad võimalused interneti kasutamiseks vajalike seaduste leidmiseks, rahalised vahendid ja juriidiline haridus. Taotleja viitab RÕS §-le 2, mille kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on piisavalt põhjendatud ja õige. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Vaidlust pole selles, et X. X majanduslik olukord riigi kulul õigusabi andmist ei välista. Õigusabi andmisest on keeldutud RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest tegemist on lihtsa asjaga, mille ajamist taotleja on juba vaide esitamisega alustanud ning puudub kahtlus, et ta selle ajamisega kohtumenetluses hakkama ei saaks. Taotleja on viidanud RÕS § 7 lg-le 3, mille kohaselt võib riigi õigusabi anda sama paragrahvi lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust, kuid ringkonnakohtu arvates ei viita käesoleval hetkel ükski asjaolu sellele, et taotleja jääks kohtumenetluses ebavõrdsesse olukorda. Selleks, et kohaldada RÕS § 7 lg 3, peavad esinema mingid erilised asjaolud, mis ilmselgelt viitavad poolte ebavõrdsele olukorrale, asjaolu, et vanglat esindab õigusteadmistega isik ei ole halduskohtumenetluses sellise kaaluga. Kohtul on ülesanne tagada protsessis mõlemale poolele võrdsed võimalused oma seisukohtade ja esitamiseks ja põhjendamiseks, selgitada välja asjaolud, koguda selleks tõendeid (

§ 2

lg 4, 5, 6).

§ 120

lg 1 p 3 kohaselt teeb kohus kaebajale ettepaneku nõude muutmiseks või õige nõude esitamiseks. 8. Kaebaja on juba esitanud vaide 28.08.2012 käskkirja tühistamiseks ja tööle ennistamiseks alates 24.08.2012 tagasiulatuvalt. Vaie tagastati seoses vaide esitamise tähtaja ületamisega ning X. X oleks võinud seejärel 30 päeva jooksul pöörduda vaide esemeks olnud nõuetega kohtu poole, nagu talle oli selgitatud ka vaide tagastamise otsuses. Kuna X. X seda ei teinud ja selle asemel pöördus riigi õigusabi saamiseks kohtu poole, on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud.

§ 116

lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud tähtaegade kulgemist. Samas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-30-13 leidnud, et kaebus võib sisalduda ka riigi õigusabi taotluses. Kuna taotlus riigi õigusabi saamiseks esitati tähtaegselt, võib kaebetähtaja järgimiseks või ennistamiseks olla piisav, kui kaebaja kinnitab kaebuses vaidemenetluses ja riigi õigusabi taotluses esitatud nõuete juurde jäämist või alternatiivselt esitab samad nõuded eraldi kaebusena ja taotleb kaebetähtaja ennistamist seoses riigi õigusabi taotluse menetlusega. Igal juhul tuleb kaebajal kaebuse esitamise soovi korral eelkirjeldatud nõuetega avaldus kohtule viivitamatult esitada. 3