lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 21.08.2013 otsusega nr 2302, 13, 008436 karistati XX X liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut s.o. 300 eurot selles, et menetlusalune isik 21.06.2013 kell 14:20 Turu plats 8 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, parkimismanöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ja riivas temast paremal pool pargituna seisvat sõidukit Toyota registreerimisnumbriga XXX . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS DNB Pangale ja Swedbank Liisingule. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo ning samuti rikkus LS §169 lg 5 nõudeid ja pani LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteomenetluse käigus kohtuväline menetleja tuvastas KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtlused ning tõlgendades neid menetlusaluse isiku kasuks lõpetas väärteokoosseisu puudumisega LS § 236 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus. LS § 223 lg 1 alusel määras kohtuväline menetleja rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 06.09.2013, milles märkis, et soovib tulenevalt Väärteomenetluse seadustiku § 30 väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja põhjendused on järgmised: ei ole otsusega nõus, kuna tema süü ei ole suur ning temale määratud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt tekitatud kahjuga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu, kui kohus muudab otsust rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja võimaldab menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus vaadanud läbi XXX kaebuse ja kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt Väärteomenetluse seadustikule (
) §120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebaja ei pea vajalikuks asja arutamist kohtuistungil ning kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4-13-5866 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja arvamusega, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteootsuse nr 2302,13, 008436 andmetest nähtuvalt Turu plats 8 juures Tallinnas XXX juhtis mootorsõidukit, parkimismanöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ja riivas temast paremal pool pargituna seisvat sõidukit Toyota registreerimisnumbriga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS DNB Nord Pangale ja Swedbank Liisingule. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Väärteomenetluse käigus kohtuväline menetleja lõpetas väärteokoosseisu puudumisega LS § 236 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse. Vastavalt LS § 223 lg 1 mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt XXX oli esitanud avalduse selle kohta, et Nõmme turu parklas oli toimunud liiklusõnnetus ning pealtnägija XXX jättis teate tuuleklaasi vahele. Õnnetuse tagajärjel sai kraabitud sõiduki vasakpoolne tagumine nurk. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt sõiduki paremal pool vigastused puuduvad, vasakul pool kaitseraual tagumise rattakoopa äärel on nühkejäljed kõrgusel 37-65 cXX Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et 21.06.2013 kella 14:00 paiku tema otsis parkimiskohta Nõmme turu parklas. Nägi vabanemas ühte kohta, kuid enne teda ootas sinna parkimist helehall Audi registreerimisnumbriga 326 MNXX Sõiduk hakkas vabanenud kohale parkima, kuid manööverdamisruumi oli vähe ja XXX tundus, et Audi läks oma tagumise parema tiivaga vastu parklas olnud Toyota registreerimisnumbriga 989 MKX vasakut tagumist stanget või tiiba. Peale oma sõiduki parkimist XXX läks kontrollis ja avastas, et mõlemad autod olid mainitud kohtades kriibitud. Jättis oma kontaktandmed Audi registreerimismärgiga Toyota esiklaasi akna vahele. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud XX X ütlustest nähtuvalt oli tema 21.06.2013 Nõmme turu parklas viibinud, kuid sündmustest ei olnud teadlik. Sõites turule töötas tema sõidukis konditsioneer ja muusika, mille tõttu tema ei kuulunud ega ei tajunud kokkupuudet teise sõidukiga. Kahetseb juhtumit ning märgib, et kindlasti kui oleks juhtumist teadlik, olek teise juhi ära oodanud. XX X sõiduki Audi registreerimisnumbriga XXX vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et sõiduki vasakul pool vigastused puuduvad ning paremal pool tagumisel uksel ja tagumise rattakoopa äärel on nühkejäljed kõrgusel 47-65 cXX Kaebuse esitaja XX X ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et sõidukitele tekitatud vigastused on väga väikesed, vigastuste tekkimist ta ei tajunud ning kuna tema süü ei ole suur, siis palub 4-13-5866 Politsei-ja Piirivalveameti põhja prefektuuri otsus tühistada. Kaebusest nähtuvalt tegeleb kahjuhüvitamise küsimusega kindlustus. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja ettevaatliku sõiduki juhtimise korral, sõiduki juht pidi veenduma, et manöövri sooritamisel ei tekita tema kahju kõrval seisnud sõidukile, kuid jättis seda tegemata. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et XXXtegevus sõidukile kahjustuste tekitamises vastab LS § 223 lg1 kirjeldatud koosseisulisele teole, s.t kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et XX X on käesoleva teo toimepannud hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt on isik teo toimepannud hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku, XXXkohtule esitatud kaebust menetledes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on võimalik ja on otstarbekas menetlusaluse isiku, XXXsuhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada
Nimelt on Riigikohus oma nr.3-1-1-81-06 ja nr.3-1-1-9-07 lahendites märkinud, et
lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada Kriminaalseadustiku (KsMS) §202 ning, mis on
Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusemõistmisega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Kohus märgib, et väärteomenetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume küll ei anna, kui need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja, kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-09). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kahju hüvitamisega tegeleb kindlustus. Kuivõrd autodel on materjalidest nähtuvalt kindlustused, siis puudub kaebajal otsene võimalus ja vajadus isiklikult kannatanule kahju hüvitamiseks. Kaebaja on kinnitanud, et ei tundnud teise auto riivamist ega lahkunud sündmuskohalt tahtlikult, õnnetust märgates, oleks ta kohale jäänud. Teistpidist ei ole tõendatud. Tekitatud kahju on väike, põhjustatud liiklusõnnetus on mastaabilt väike, inimesed viga ei saanud. Kaebuse esitaja käitumine oli küll koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, kuid kohus ei pea antud juhul menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu ja selle süü suurust selliseks, mis annaks aluse tema väärteokorras karistamiseks. Isik ei oma varasemaid kriminaal- ega väärteokaristusi, seega on isik käitunud õiguskuulekalt. Isikul on töökoht, seega sissetulek kahjude hüvitamiseks. Isiku vastutust kergendavad asjaolud on ülekaalus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et sellest tulenevalt on isiku süü väike. Tegu on toimepandud hooletusest. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on täidetud ka ilma kaebajat väärteokorras karistamata ning XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku kohtuliku karistamisega. 4-13-5866 Menetluskulusid väärteoasjas ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et XXXesitatud kaebus on põhjendatud, asjakohane ja kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab 21.08.2013 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse otsuse väärteoasjas nr 2302,13,008436 ja lõpetab nimetatud väärteoasjas
Väärteoasja lõpetamine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu tsiviil- või halduskorras. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku (
) § 132 p 3, § 30 lg 1 p 1, § 133-135, Kohtunik Kristina Väliste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.