3-12-288/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits 20.09.2013, Tartu 3-12-288 Erik Kruusimäe (Kruusimägi) kaebus Viru Vangla 23.12.

1. a käskkirja nr 6.-3/2302- D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a otsus Erik Kruusimäe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Erik Kruusimäe Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.
4. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
5. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
6. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla poolt 22.07.2013 edastatud väljavõte kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste nimekirjast nr 1.-8/11608-7 ning Viru Vangla 16.11.
7. a käskkiri nr 6-3/2072-D. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 21.10.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal määras 14.10.
9. a käskkirjaga nr 6-2/1268-T (tl 31) kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.10.2011 kuni 16.01.
11. 16.11.
12. a käskkirjaga nr 6-3/2072-D karistas Viru Vangla teise üksuse peaspetsialistüksuse juhi ülesannetes kaebajat vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piiras kaebajale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 30−31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Kaebaja kandis 16.11.
13. a käskkirjaga määratud kartserikaristust perioodil 30.11.2011 kuni 25.12.
15. 13.12.2011 andis vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse asuda tööle E8 osakonna koristajana, kuid kaebaja keeldus tööle asumisest. Juhtunu kohta koostasid Viru Vangla ametnikud 13.12.2011 ettekande nr 4744 (tl 28), 15.12.2011 teatise distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 30) ning 21.12.2011 distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 27−27 pöördel). Kaebaja on juhtunu osas koostanud seletuskirja (tl 29) ning esitanud vastulause distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 32).
16. 23.12.
17. a käskkirjaga nr 6.-3/2302-D (tl 25−26) karistas Viru Vangla teise üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes kaebajat 13.12.2011 vanglaametniku korralduse eiramise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks ning piiras kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamist.
18. 27.12.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide 23.12.
19. a käskkirja nr 6.-3/2302-D kehtetuks tunnistamiseks (tl 12−12 pöördel, tl 24−24 pöördel). 24.01.
20. a vaideotsusega nr 6-12/503-1 (tl 11−11 pöördel, tl 23−23 pöördel) jättis vastustaja kaebaja vaide rahuldamata.
21. 10.02.2012 laekus kohtusse kaebaja kaebus (tl 1-3) Viru Vangla 23.12.
22. a käskkirja nr 6-3/2302-D tühistamiseks. Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud VangS § 67 p-s 1sätestatud nõuet alluda vanglaametniku korraldusele, kuna asus korralduse andmise hetkel kartseris ning vastavalt VangS § 651 lg-le 3 ei olnud tal võimalik asuda E8 eluosakonnas koristajana tööle. Kuna vanemvalvur on jätnud oma ettekandes kaebaja kartseris viibimise asjaolu nimetamata, viidi kaebaja hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi olukorrast valel ettekujutusel. Kaebaja osutab, et kooskõlas VangS § 651 lg-ga 3 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 8 lg-ga 4 puudub kinnipeetaval kartseris viibimise ajal vangla territooriumil liikumisõigus. Samuti viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.
23. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-41-11, mille p-s 26 asus halduskolleegium seisukohale, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik juhul, kui ta omab vanglasisest liikumisõigust. Kaebaja seisukohalt on vastustaja hinnanud seadust ebaobjektiivselt ning kallutanud seda oma soovi kohaselt. Kaebaja väitel rikkus vastustaja tema õigusi ka sellega, et käskkiri nr 6-3/2302-D pöörati täitmisele enne vaide läbivaatamist.
24. Vastustaja palub kaebusele esitatud vastuses (tl 18−21) jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja kinnitab, et kaebajale anti korraldus asuda osakonda koristama tema kartseris viibimise ajal, kuid leiab, et isegi, kui korraldus oli õigusvastane, pidanuks kaebaja sellele alluma. Nimetatud korraldus ei vasta ühelegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnusele, mistõttu ei olnud tegemist tühise korraldusega. Vastustaja leiab, et Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-41-11 tehtud otsuse p-s 26 2 avaldatud seisukoht, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust, ei välista kinnipeetava kohustamist vangla tahte kohaselt viibima väljaspool kartserikambrit. Nimetatud otsuse p-s 26 märgitud järeldus annab tunnistust sellest, et Riigikohus on käsitlenud töötamist vanglas kinnipeetavale tehtud soodustusena. Arvestades Viru Vangla E7 ja E8 kinnipeetavate, sh kaebaja negatiivset suhtumist majandustöödesse, ei saa vastustaja seisukohalt majandustöödele määramise puhul rääkida kui kinnipeetavale tehtavast soodustusest, vaid kinnipeetavale määratud kohustusest. Vastustaja viitab õiguskantsleri 12.12.
25. a seisukohale nr 7-4/110869/1106120, milles on märgitud, et vangistusõigus käsitleb väljaspool vanglat töötamist soodustusena ning töötamiseks annab vangla üksnes loa, olemata üheks lepingupooleks. Majandustööle määratakse kinnipeetav õiguslikult vangla poolt antava haldusaktiga, mis on kinnipeetava jaoks kohustus ja milleks tema nõusolekut vaja ei ole.
26. Tartu Halduskohus jättis 22.05.
27. a otsusega (tl 38−40) kaebuse rahuldamata. Halduskohus on otsuses seisukohal, et Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-41-11 annab alust arvata, et VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava töötamise kohustus vanglas puudub kartseris viibimise ajal, kuna kartserisse paigutamisega kaasneb kinnipeetaval tulenevalt VangS § 651 lg-st 3 vanglaterritooriumil liikumise piirang. Riigikohus on teinud küll järelduse kinnipeetava tööle saamise õiguse osas väljaspool vanglat, kuid on ka selgesti öelnud, et töötamine vanglas on võimalik ainult liikumisvabadust omaval kinnipeetaval, mida kinnipeetaval kartseris viibimise ajal ei ole. Siiski on kinnipeetav kohustatud täitma vanglaametniku korraldust ka siis, kui peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Kinnipeetav võib täitmata jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti. Halduskohtu hinnangul ei vasta antud asjas vanglaametniku poolt kaebajale antud tööle asumise korraldus HMS § 63 lg-s 2 loetelud tühisuse tunnustele, mistõttu oli kaebaja kohustatud korraldust täitma. Kuigi kartseris viibimise ajal puudub kinnipeetaval töökohustus ning valvuri korraldus ei ole Riigikohtu seisukohaga kooskõlas, ei saa halduskohtu hinnangul korralduse hilisem õigusvastasuse tuvastamine olla toime pandud distsipliinirikkumisel süüd välistavaks asjaoluks. Kui kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldusele, on see ohtlik vangla julgeolekule. Seega on kohtu hinnangul vastustaja õiguspäraselt alustanud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest. 23.12.
28. a käskkiri nr 6.-3/2302-D on antud distsiplinaarkaristuse määramiseks pädeva ametniku poolt. Distsiplinaarkaristus oli määratud 23.12.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Arvestades, et kaebaja on teistkordselt toime pannud sama distsipliinirikkumise ning et varasem karistus 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ei mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, siis on valitud distsiplinaarkaristuse liik − 30 ööpäevaks kartserisse paigutamine − toime pandud rikkumisega proportsionaalne, kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning soodustab rikkumise toimepanija suunamist õiguskuulekale käitumisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
29. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22.05.
30. a otsusele apellatsioonkaebuse (tl 48−53), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada Viru Vangla 23.12.
31. a käskkiri nr 6-3/2302-D. Samuti palub kaebaja vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et tema tööle asumine kartserikaristuse kandmise ajal oleks olnud vastuolus VSkE § 8 lg-ga 4 ja VangS § 651 lg-ga
32. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast haldusasjas nr 3-3-1-41-11 ei ole kinnipeetaval õigust kartserikaristuse kandmise ajal töötada ning ta selgitas tööle asumise õigusvastasust ka talle 3 tööle asumise korralduse andnud vanglaametnikule, mitte ei keeldunud tööle asumisest. Halduskohtu seisukoht, et tegemist ei olnud tühisuse tunnustele vastava haldusaktiga ning kaebaja rikkus allumiskohustust, on kaebaja hinnangul ebaõige ning vastuolus põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lausega, VangS § 651 lg-ga 3, VSkE § 8 lg-ga 4 ning Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-41-11 p-ga 26 ja otsuse haldusasjas nr 3-3-1-14-12 p-s 10 väljendatud seisukohtadega. Kaebaja on seisukohal, et talle antud tööle asumise korraldus kohustas teda toime panema õigusrikkumise (HMS § 63 lg 2 p 4) ning samuti olid korraldusest tulenevad kohustused vastukäivad, kuna korraldus oli vastuolus õigusaktidega (HMS § 63 lg 2 p 5). Kuivõrd valvuri korraldus oli vastuolus VSkE § 8 lg-ga 4 ja VangS § 651 lg-ga 3, oli see algusest peale tühine, mistõttu ei olnud kaebaja kohustatud seda täitma ning tema karistamine distsiplinaarkorras oli õigusvastane. Seda, et kaebaja ei keeldunud töötamisest ning tal ei ole töötamise vastu midagi, kinnitab asjaolu, et pärast kartserikaristuse kandmist täidab kaebaja oma töökohustusi.
33. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 59) jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et ta ei ole rikkunud kaebaja õigusi, kuna kaebaja oleks pidanud temale antud korraldusele igal juhul alluma. Vastustaja jääb täielikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.05.
35. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
36. Antud asjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebaja oli kohustatud täitma vanglaametniku poolt antud korraldust asuda tööle ajal, mil kaebaja kandis kartserikaristust. Selle üle, et kaebaja kandis korralduse andmise ajal kartserikaristust, poolte vahel vaidlus puudub. Halduskohus asus oma otsuses seisukohale, et vanglaametniku antud tööle asumise korralduse näol oli tegemist õigusvastase korraldusega, kuid kuna tegemist ei olnud HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse tunnustega korraldusega ja selle tühisus ei olnud ilmselge, oli kaebaja kohustatud korraldust täitma. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vanglaametniku poolt 13.12.2011 kaebajale antud korralduse näol oli tegemist õiguspärase korraldusega.
37. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebaja oli 14.10.
38. a käskkirjaga nr 6-2/1268-T määratud tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 17.10.2011 kuni 16.01.
39. Vanglaametnik andis kaebajale korralduse majandustöödele asumiseks 13.12.2011, so käskkirjas nimetatud perioodi kestel. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et korralduse andmise ajal kandis kaebaja kartserikaristust, ei muuda tööle asumise korraldust õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene keeldu kinnipeetava rakendamiseks majandustööle kartserikaristuse kandmise ajal.
40. Kaebaja kannab karistust Viru Vangla kinnise vangla territooriumil. Kinni peetava isiku liikumist kinnise vangla territooriumil reguleerivad VangS § 8 lg 1 ning VSkE §
41. VangS 651 lg 3 lause 1 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla 4 territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Samuti sätestab VSkE § 8 lg 4, et VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust ei ole muuhulgas kinnipeetaval, kes viibib kartseris. Ringkonnakohus leiab, et VangS § 8 lg 1 ja VSkE § 8 sätestavad kinni peetavale isikule õiguse liikuda kodukorras selleks ette nähtud vabal ajal vangla territooriumil ning tegemist on kinni peetava isiku enda tahtest ajendatud liikumisega. Kuigi VangS § 651 lg 3 lause 1 ja VSkE § 8 lg 4 kohaselt kinni peetaval isikul vabalt liikumise õigust ei ole, ei tähenda see seda, et nimetatud sätetest tuleneks ka keeld vanglaametniku korraldusest lähtuvale liikumisele. Ringkonnakohus võtab teadmiseks Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha haldusasjas 3-3-1-41-11, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust, kuid leiab siiski, et Riigikohtu seisukoht saab kohalduda ainult sellistele töötamise juhtudele, mis on käsitletavad kinnipeetavale kohaldatava soodustusena VangS § 22 mõttes. Ringkonnakohus on seisukohal, et majandustööde tegemisele kui vanglaametniku korraldusel sooritatavale tegevusele seda laiendada ei saa.
42. Ringkonnakohus on seisukohal, et kinni peetavale isikule VangS §-st 37 tulenevat töötamise kohustust on võimalik piirata üksnes vangla sellekohase kaalutlusotsuse alusel. Nimelt võib vanglateenistus kooskõlas VangS § 651 lg-ga 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Samuti sätestab Justiitsministri 07.02.
43. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 3, et kinnipeetava võib ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Antud juhul nähtub Viru Vangla 16.11.
44. a käskkirjast nr 6-3/2072-D, et kaebaja suhtes oli perioodil 30.11.2011 kuni 25.12.2011 kartserikaristuse kandmise ajaks piiratud täielikult VangS §-de 22, 30−31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Kuna kaebaja suhtes ei olnud vangla piiranud VangS § 37 ega § 38 kohaldamist, ei olnud välistatud kaebaja tööle kohustamine vanglaametniku vastava korraldusega. Sellest sõltumata on vanglaametniku korraldus kartseris viibivale kinnipeetavale asuda tööle samuti käsitletav vangla kaalutlusotsusena, mis järgneb ajaliselt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei seo vangla ennast distsiplinaarkaristuse käskkirjas toodud lisapiirangutega, vaid need kohustavad kinnipeetavat, kellele käskkiri on adresseeritud. Vangla ise võib hilisema kaalutlusotsusega olukorda uuesti hinnata ja teha uue otsuse.
45. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale määratud 30-päevane kartserikaristus on käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Ringkonnakohtu hinnangut mõjutab eelkõige see, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste nimekirjast nähtuvalt on kaebajat eelnevalt kolmel korral karistatud tööle asumisest keeldumises seisneva distsiplinaarsüüteo eest 4, 15 ja 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Lisaks omas kaebaja veel kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks olid kartserikaristused ja üks pikaajalise kokkusaamise keeld. Sellest hoolimata jätkas kaebaja distsipliinirikkumiste toimepanemist.
46. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/