p 1, 5; § 263 p 1, 3; § 199 lg 2 p 8, 9 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli IGOR ABDULAJEV asub Vanglas (xxx), viimane elukoht: xxx 3) isikukood või sünniaeg: 36202010306 4) kodakondsus: kodakondsuseta 5) haridus: keskeriharidus 6) emakeel: vene keel 7) töökoht või õppeasutus: ei tööta 8) karistatus: kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati: 17.12.2008.a.
lg 2 p 4, 5, 263 p 1,3 järgi vangistusega 1a 4 k, vabanes 09.02.2010, karistatus kustumata 9) tõkend: vahistamine alates 05.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 03.07.04.07.2010.a. Jugans Grossmann 1) nimi: 2) elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Igor Abdulajev
Süüdi tunnistada Igor Abdulajev
Süüdi tunnistada Igor Abdulajev
lg 2 p 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista Igor Abdulajevile liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 03.07.2010.a. Igor Abdulajevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Igor Abdulajev’ilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alammääras s.o. 695,05 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Abdulajev’ilt menetluskulud: - tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 1706,56 eurot riigi tuludesse; - kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 393,57 eurot riigi tuludesse; - DNA-ekspertiiside eest summas 1207,93 eurot riigi tuludesse; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eest summas 447,38 eurot riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-15053, Igor Abdulajev ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude ja rahalise karistuse tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. VÕS § 1043 alusel välja mõista Igor Abdulajev’ilt OÜ E kasuks 204,51 eurot (3201 krooni). Asitõendid ja salvestised: 1) I. Abdulajevi dressipluus, tunked, sandaalid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2) vihmavarju konstruktsiooniosa ja käepide varreosaga, metallora, vedru, nahatükk karvadega - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3) A. D jakk Monton, triiksärk, teksapüksid, bokserid, sokid, plätud –hävitada kohtuotsuse jõustumisel 4) DVD-plaat, CD-plaat, ümbrik tunnistaja andmetega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (15.03.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. 1.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid,millele tuginetakse. 1.1.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Igor Abdulajev, olles alkoholijoobes 21.06.2010.a. tipptunnil, s o. ajavahemikul kella 17.00-17.30 Tallinna linnas trollibussis rikkus ühistranspordis olles eeluurimisega tuvastatud kaaskodanike DS, LM, KM ja tuvastamata kodanike üldist õigusrahu ja avalikku korda. Nimelt tema valjul häälel räuskas üle trolli, kaasasolnud noaga vehkis reisijate suunas või niisama, sh noaga vastu tooli seljatuge lüües ja ähvardas kaaskodanikke kehavigastuste tekitamise või tapmisega. Seda ähvardust peeti reaalseks ja kaassõitjad põgenesid ühistranspordi teise otsa, väljusid esimesel võimalusel ja helistasid politseisse. Samuti lõikas sama noaga Igor Abdulajev sigaretilt filtriosa ära, viskas aknast välja ja hakkas trollis suitsu tegema. Lisaks kuriteole pani I.Abdulajev sama teoga toime rida väärtegusid, kuna Tallinna Linna heakorra eeskirja § 13 p 1 kohaselt on muuhulgas keelatud avalikus kohas maha loopida prahti ja suitsukonisid, Tubakaseaduse § 29 p 11 keelab suitsetamise sõitjate veoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, Alkoholiseaduse § 70 kohaselt on keelatud ilmuda avalikku kohta joobnud olekus, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, samuti Relvaseaduse § 50 lg 3 p 1 järgi on keelatud tsiviilkäibes lubatud külmrelva (torke-lõikerelva) kandmine alkoholijoobes. Nagu nähtus tunnistajate ülekuulamisest, rikkus I.Abdulajev korda kahes erinevas trollibussis. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, moraalset vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ähvardades, pani Igor Abdulajev toime
I.Abdulajevi süü eelpool kirjeldatud süüteo toimepanemises on tõendatud tunnistajate ütlustega, samuti kriminaalasja kirjalike materjalidega: Tunnistaja DS ütlustega selle kohta, I.Abduljaev sarnaneb väga 21.06.2010 tunnistajaga samas trollis sõitnud meesterahvale, nimelt see isik 21.06.2010 ajal, kui inimesed töölt koju sõitsid, kella 17.30 paiku, sisenes koos ühe naisterahvaga trolli , mis oli pooleldi rahvast täis, sisenes karjudes ja räusates ja võttis 15-20 cm pikkuse pussnoa ning ähvardas kõik maha tappa, lõi noaga tooli seljatoe vastu. Vahepeal räuskas, et eestlased tuleks maha tappa, kuid konkreetselt ühtegi inimest ei ähvardanud, jutt oli üldine räuskamine ja sõimamine. Temaga kaasas olnud naisterahvas rahustas teda. Seejärel istusid need mees ja naine tunnistaja selja taha ja nuga ta enam ei näinud. I.Abdulajevi käitumine häiris teda. Kui ta sai teada, et Vilde teel on tapetud inimene, helistas ta politseisse ja teatas õhtusest vahejuhtumist trollis. Tunnistaja kirjeldas ka sellel isikul seljas olnud riideid, mis kattuvad I.Abdulajevilt ära võetud riietusega –eelkõige kirju kapuutsiga dressipluus. . Samuti andis tunnistaja ütlusi I.Abduljavil olnud kilekoti kohta –valge-sinise-kollase kirju , ilmselt Selveri kott. Tunnistaja arvas ka, et see kott võis jääda I.Abdulajeviga kaasas olnud naisterahva kätte. Tunnistaja LM ütlustega selle kohta, et ta sõitis õhtul kesklinnast Mustmäele trolliga ja istus tagumisel pingil. Trollis oli 10-15 inimest. Peale 5-6 peatust tuli peale meesterahvas, kes võttis välja 10-15cm pikkuse noa , vehkis sellega ja küsis, kes tahab ära surra. Ühe korra oli suunatud ähvardus ka temale ja tunnistaja tundis hirmu, kuna mees vaatas otse temale näkku ja seejärel kordas ähvardust üle tema üldsuse suunas. Samuti tegi mees akna lahti ja hakkas trollis suitsetama. Tunnistaja kartis , kui mees noaga ähvardas. Keegi meest korrale ei kutsunud, sest trollis olid enamuses eakamad naisterahvad. Kui meesterahvas hakkas suitsetama, põgenes tunnistaja trollis edasi juhi poole ja helistas veel trollis olles politseisse. Kohtualune on sarnane trollis olnud meesterahvaga. Mees tuli trolli üksi, tal oli käes ka hele kilekott, mis oli pooleldi asju täis. Vihmavarju ei märganud. Tunnistaja JM andis ütlusi selle kohta, et 17:20-30 paiku sõitis Siili peatusest trolliga, väljus kino Kaja peatuses. Lepistiku ehk Magistraali peatusest tuli trolli meesterahvas, kes võttis välja noa ja ütles, et surm on paha asi. Sama noaga avas akna ja lõikas suitsul filtri ära ,mille viskas aknast välja ja hakkas suitsetama. Kui ütles, et surm on paha asi, viskas pilgu tunnistaja peale ja tunnistaja tundis hirmu. Nuga oli kokkupandav, selle mõõtmeid ei mäleta. Tunnistaja mäletab, et mehel kotti käes ei olnud. Tunnistaja arvas eeluurimisel , et kohtualune sarnaneb trollis olnud mehega (avaldatud lk 164-166 ) Tunnistaja JS – andis ütlusi, et I.Abdulajev jõi päeval koos tööandjaga pudeli viina, et sõitis 21.
I.Abdulajevi süü on tõendatud tunnistajate A.K , IV ja K.V ütlustega, samuti kriminaalasja kirjalike materjalidega. Tunnistaja AK andis ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas I.Abdulajev süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi kannatanut jalaga jalgadesse, üritas haarata tema kilekotti, mis oli maas lamava kanatanu juures, see ei õnnestunud kohe. Ta nägi, kuidas I.Abdulajev lõi kannatanut 40-50 cm pikkuse asjaga, mis sarnanes šašlõkivardale või vihmavarju varrele. Ta lõi kannatanut otse suunaga ülevalt alla kokku umbes kaheksal korral. Lõi piirkonda kaelast peani. Esimeste löökide peale kannatanu karjatas, umbes 10 sekundit hiljem jäi vait. Kannatanu end ei kaitsenud.. Enne, kui süüdistatav lahkus sündmuskohalt,. Viskas ta midagi prügikasti hiljem oli vait. Lööjal ei olnud käes mingit kilekotti, kui ta kannatanu juurde tuli. Kõike tegi ta justkui möödaminnes. Tunnistaja IV andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad nägid maja 2.korruse rõdult, kuidas üks mees süüdistuses näidatud ajal ja kohas läks trollipeatuses oleva mehe juurde, kel oli kõrval jalgade juures Prisma kilekott. Lähenenud istuvale mehele, lõi juurde tulnud mees teda parema käega näo piirkonda ja seejärel rusikaga. Mees kukkus pingilt maha. Seejärel lõi jalgadega rindkere piirkoda, kannatanu oigas. Kannatanu juures olnud kilekotist kukkus välja plastpudel ja vihmavari. Mees lõi kannatanut vihmavarjuga korduvalt rindkeresse, vihmavarjul tuli vars küljest ära. Ja see jäi ründaja kätte. Mees lõi (torkas) lamajat korduvalt vihmavarju varrega kaela ja näo piirkonda. Löögid olid tugevad, sest vars läks kõveraks. Seejärel võttis lööja vihmavarju varre, kannatanu juures olnud kilekoti ja lahkus. Kui mees trolli pealt tuli, siis ei olnud tal käes midagi, selles on ta kindel. Tunnistaja KV andis sisult samasuguseid ütlusi, kui tunnistaja I.V . Tunnistaja IP andis ütlusi selle kohta , et soojal ajal , võis olla juuni algus, I.Abdulajev andis temale talvejope (tunneb selle jope ära fotolt toimiku lk 125), mille ta kavatses ära visata, kuid hiljem andis siiski politseile välja. Ilmselt eksib tunnistaja selles, et tegu oli talvejopega (võimalik, et ta seda ka piisava tähelepanelikkusega ei vaadelnud sel ajal, kui selle sai, kuna ta ise sellest jopest huvitatud ei olnud.) Samuti ei mäleta tunnistaja ilmselt aega, millal I.Abdulajev temale selle jope andis, sest sellelt jopelt leiti kannatanu A.D verd. I.Abdulajev on selle jope omaks tunnistanud ja selles osas mingit vaidlust ei ole. Selle jope I.Abdulajevi poolt tunnistajale ärakinkimine näitab, et I.Abdualejv püüdis pärast kuritegu vabaneda riietusest, mis tal kuriteo toimepanemise ajal seljas oli. Vastavalt eksperdiarvamusele /tl 36-43/ on A D surma põhjuseks koljuõõnde tungiv torkehaav vasakul pool oimu piirkonnas koos aukmurruga oimuluu soomusosal, vaskau oimusagara ja aju põhimikuarterite (sh sisemise unearteri) vigastusega ning verevalandusega kõvakelmealusesse ruumi, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ja kopsuturse. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Peale surma põhjustanud vigastuste esinevad A D veel järgmised terava vägivalla toimel tekitatud vigastused: neelu tungiv torkehaav vasaku alalõuanurga (kõrva) taga, nahaaluskude läbistavad torkehaavad vasakul pool oimu-kiiru piirkonnas ja vasakul randmel ning pehmetesse kudedesse ulatuv torkehaav vasakul pool sarna piirkonnas. Neelu tungiv torkehaav vasaku alalõuanurga (kõrva) taga on eluohtlik tervisekahjustus, ülejäänud torkehaavad ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Kõik eelpoolloetletud vigastused võivad olla tekitatud löökidest orataolise torkevahendiga (näiteks ekspertiisiks esitatud vihmavarju metallvarre, teiste vihmavarju metallkarkassi purunenud detailide või mõnede muude analoogiliste torkevahenditega vastavatesse pea piirkondadesse. Laiba vaatlusel leiti A.D peas paiknenud haavast metallora (arvatavasti vihmavarju karkassi osa), mida ekspertiisiks ei olnud esitatud. Vasaku kõrva ees paikneva torkehaava kanal on pikkusega 14,7 cm (seega peab torkevahendi pikkus olema vähemalt samasugune või veidi suurem), ülejäänud haavade kanalid on sellest märkimisväärselt lühemad (1,3-3 cm), neeluulatuva kanali pikkus ei ole täpselt määratletav. A D laibal esinevad ka tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused: põrutushaavad, nahamarrastused ja värsked nahaalused verevalumid. Need vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika või jalaga ning kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Sellised tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Peale kõikide vigastuste saamist võis A.D elada lühikest aega, see ajavahemik ei ole täpselt määratletav, kuid võib olla mõõdetud maksimaalselt 10
Süüd kinnitavad järgmised tõendid: Kannatanu esindaja (OÜ E) LK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2008..a augustis löödi puruks kaupluse aken ja kuna aknal olid trellid ees, siis võeti kaupa käeulatusest läbi akna. Kauplusele tekitati kahju: 701.- krooni klaasi maksumus, 1539.- krooni akna remont (paigaldamine), 961.- krooni on varastatud alkoholi maksumus. I.Abdulajevi süü varguse toimepanemises on tõendatud tema enda süü tunnistamise ja ütlustega, kus ta kinnitab süüdistuses toodud asjaolusid, samuti kriminaalasja kirjalike materjalidega ning kannatanu ütlustega. I.Abdulajev on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju tsiviilhagis näidatud summas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /tl 4-10/ nähtub olukord sündmuskohal, kaupluse vitriin on lõhutud. Kviitungist /tl 34/ nähtub lõhutud klaasi maksumus (701 krooni). I.Abdulajevi karistatuse õiendist ja kohtuotsustest nähtub, et I.Abdulajev on toime pannud 12.06.2006 pisivarguse, oktoobris 2006 on teda karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat; 30.01.2008 on ta kriminaalasjas süüdi mõistetud, vabanes 13.05.2008, 01.08.2008 - pisivargus; 03.08.2008 - pisivargus, 04.08.2008 pisivargus, 17.12.2008 - § 199 ; 2.Tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks. Asjaolud, mis pole leidnud tõendamist. Igor Abdulajevi ütluste tõepärasuses (
)on kohtul alust kahelda vaatamata sellele, et ta tunnistab, et tema tegevuse tagajärjel kannatanu suri.. Ta on oma ütlusi võrreldes eeluurimisel antutega detailides muutnud, samuti ei ole usaldusväärsed tema ütlused selle kohta, et ta kannatab mäluprobleemide all seoses 2009.a. Venemaal tarbitud veinimargiga. I.Abdulajev kirjeldab kohtumist ja situatsiooni A.D temale endale soodsamas valguses, märgib, et kannatanu vastas tema kõnetamisele justkui mõnitades või irvitades ja seetõttu lõi temale silmi justkui välk, enam ei saanud oma tegusid kontrollida. Milline oli konkreetselt kannatanu mõnitav-irvitav tegu tema suhtes, seda ei oska I.Abdulajev usutavalt konkretiseerida Tavaliselt nii ei pea end üleval, aga tol ajal polnud võimeline end kontrollima. Kannatanu juurde minnes ei olnud tal mingit plaani temale halba teha ega midagi tema suhtes toime panna. Põhjuseks, et ei suutnud end kontrollida oli alkoholi ja valuvaigistite koosmõju. Arvas, et peksis kannatanu läbi ja ei arvanud, et kannatanu on surnud, verd seal ei olnud. I.Abdualjevi ütlused ei haaku tunnistajate ütlustega, kes A.D löömist pealt nägid ja kelle ütluste tõepärasuses ei ole kohtul alust kahelda. Kõik kolm pealtnägijat kinnitavad, et kannatanu ei osutanud ka siis, kui I.Abdulajev teda lööma hakkas, vähimatki vastupanu, mis annab alust kahelda ka selles, et ta oleks I.Abdulajevi viha enda vastu esile kutsunud mingi solvangu või irvitusega. Vastavalt eksperdiarvamusele on I.Abdulajev emotsionaalselt I.Abdulajev labiilne, kergesti vallandub vihaefekt (eriti alkoholijoobes). I.Abdulajevile on omane impulsiivne ja agressiivne käitumine, konfliktsituatsioone on lahendanud sageli füüsilise vägivallaga. Iseloomult on egotsentriline ja egoistlik, käitumises avalduvad düssotsiaalsed tendentsid. I.Abdulajev on alkoholisõltlane ja temal ilmnevad alkohoolse degradatsiooni tunnused. /tl 87/ Seda, et I.Abdulajev oli juba enne A.D tapmist agressiivselt meelestatud, kinnitavad tunnistajad, kes andsid ütlusi kuriteoepisoodide kohta, mis leidsid aset trollibussis enne A.D tapmist. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud I.Abdulajevi süü tapmises piinaval viisil ja seoses röövimisega või omakasu ajendil. Eksperdiarvamusest A.D kohta nähtub vaid, et kannatanu võis peale vigastuste saamist elada 10-20 minutit. Tuvastada polnud võimalik, millises järjekorras vigastused kannatanule tekitati ehk kas esmalt põhjustati surmav vigastus ja seejärel mitteeluohtlikud vigastused või vastupidi, puuduvad andmed selle kohta, millal kannatanu kaotas teadvuse. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas kannatanu tundis kestvalt piinavat valu või mitte. Tunnistajad annavad erinevaid ütlusi selle kohta, mis hetkel kannatanu karjatas või oigas. Tunnistaja A.K seletas, et ohver karjatas esimeste löökide peale ja jäi siis ca 10 sekundi pärast vait, tunnistaja I.V ja K.V seletasid, et ohver oigas siis, kui teda löödi jalgadega rindkere piirkonda, mitte siis, kui teda löödi vihmavarju vardaga. Ekspert on avaldanud, et kannatanu võis mõnda aega elada, kohe ta ei surnud, kuid selline oletus ei anna veel automaatselt alust rääkida tapmise piinavast viisist. Tunnistaja A.K hinnang – 10 sekundit – on samuti oletuslikku laadi. Asjaolu, et kohtualusel õnnestus läbistada vihmavarju vardaga kannatanu kolju selliselt, et haavakanali pikkus on 14,7 cm, annab alust rääkida pigem jõulisest ühekordsest surmavast löögist, kui piinarikkast torkamisest. Samuti ei ole kohtu arvates tõendatud, et I.Abdulajev pani mõrva toime röövimise või omakasu ajendil. Kannatanu kõrval olnud kilekoti kohta on andnud tunnistajad erinevaid ütlusi, samuti on tunnistajad andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kas I.Abdulajevil endal oli kaasas kilekott või mitte. Milliseid esemeid (peale kilekoti) süüdistatav sündmuskohal kannatanult süüdistuse kohaselt röövis, see ei ole teada. Kohtu arvates on selles osas kõrvaldamata kahtlused ja need tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 3. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 129 nähtub, et Igor Abdulajev ei põe vaimuhaigust, ei ole nõrgamõistuslik ega kannata nõdrameelsuse all, ta on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja karistust kandma. Tema on alkoholisõltlane. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 21.06.2010 oli ta tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud psühhoosi tunnuseid, ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st ta oli süüdivusseisundis.
,57 järgi Igor Abdulajevi vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus , vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole. Varguse episoodi on I.Abdulajev ise üles tunnistanud. I.Abdulajev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud , sealhulgas ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka varasemad kohtuotsustes kirjeldatud teod, millised I.Abdulajev on toime pannud, kinnitavad seda, et I.Abdulajev on ühiskonnale äärmiselt ohtlik, ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja väärtushinnangutesse suhtub ta põlgusega ja ülima egoismiga. Varasemad kohtuotsused pole mitte üksnes negatiivselt iseloomustav materjal , vaid ka kaudsed tõendid selle kohta, millist laadi kuritegusid süüdistatav võis ja võib ka edaspidi toime panna ning neid tuleb arvestada ka karistuse liigi ja määra valikul. Kuriteod on muutunud raskemaks, I.Abdulajev on muuhulgas pannud toime I astme isikuvastase kuriteo, mis on sisuliselt motiivitu. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on vastav I.Abdulajevi süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 4. Otsustus tsiviilhagi kohta. OÜ Ei tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. I.Abdulajev tunnistab hagi ja on tekitatud kahju nõus hüvitama tsiviilhagis näidatud suuruses. Kohtunik Anne Ennok Rahvakohtunik Reet Valtmäe Rahvakohtunik Aadu Vesmes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.