Obsah (5)

§ 181§ 182§ 6§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-27 Haldusasi MTÜ Lillekü

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Kaebaja esitas 12.10.2012 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riikliku järelevalve menetlus Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS poolt läbiviidud riigihanke nr 113481 „Uue põlevkiviküttel CFB soojuselektrijaama projekteerimine ja ehitamine“ (edaspidi riigihange nr 113481) üle. 1
2. 24.10.2012 kirjaga nr 12.2-1/14965 jättis Rahandusministeerium riikliku järelevalve menetluse algatamata, kuna tuvastas avalduse läbivaatamisel, et vaidlustatud hankemenetlus on lõppenud 14.01.2011 hankelepingu sõlmimisega ning seega puudub Rahandusministeeriumil võimalus järelevalvemeetmete rakendamiseks.
3. 23.11.2012 esitas kaebaja vaide Rahandusministeeriumi 24.10.2012 kirjale nr 12.2-1/14965 ning 05.12.2012 esitas kaebaja vaide juurde täiendavad dokumendid. Vaides palus kaebaja lahendada uuesti kaebaja poolt 12.10.2012 esitatud taotlus riikliku järelevalve algatamiseks.
4. 06.12.2012 kirjaga nr 12.2-1/14965 tagastas Rahandusministeerium kaebajale vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub õigus Rahandusministeeriumi kirjale vaiet esitada. Kaebajale selgitati, et tulenevalt HMS § 71 lg-st 2 ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale.
5. 07.01.2013 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtusse kaebuse ja 24.01.2013 kaebuse täienduse, paludes tühistada Rahandusministeeriumi 06.12.2012 otsus ning kohustada Rahandusministeeriumi lahendama kaebaja poolt 23.11.2012 esitatud vaie. Kaebuse sisu
6. Riikliku järelevalvet riigihangete korraldamise üle teostab Rahandusministeerium riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 1 kohaselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 94 lg-le 1 valvab ministeeriumi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle Vabariigi Valitsus. Seepärast leidis vastustaja, et vaidemenetluse läbiviimise välistab käesolevas asjas HMS § 71 lg
7. Samuti leiab vastustaja, et vaide esitamine on välistatud ka seetõttu, et riikliku järelevalve menetluse algatamata jätmine ei riku MTÜ õigusi ega piira tema vabadusi. MTÜ-l puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist. MTÜ, mis on loodud ka keskkonnakaitselistel eesmärkidel, leiab, et vastustaja toiming ei vasta seadusele, samuti rikub vaidlustatud toiming MTÜ subjektiivset õigust omandile põhiseaduse (PS) § 32 tähenduses. Selts rõhutab, et järelevalveorganil on õigus nõuda jätkuva rikkumise lõpetamist, sh riikliku ressursi jätkuva raiskamise lõpetamist, Seltsil on läbi oma liikmete subjektiivne õigus olla mitte kaasatud õigusvastaselt tehtud investeeringusse läbi tarbijatele esitatud arvete (AS Elering, AS Eesti Energia, OÜ Elektrilevi jne). 6.
8. Seltsile annab aluse riiklikku järelevalvet nõuda ka Konkurentsiameti 07.07.2011 vastus nr 7.31-005-133 teabenõudele (04.07.2011), kus amet leidis, et ei saa elektri hinna tõusuks olevaid dokumente avaldada, kuna AS Eesti Energia peab seda ärisaladuseks. Rahandusministeeriumi keeldumine on vastuolus hea halduse tavaga, rikkudes seega MTÜ õigusi PS § 3 tähenduses ning olles vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega, sh Åhrusi konventsiooniga. Kaebaja tugineb lisaks VVS §-le 94 ka sama seaduse § 93 lg 6 p-dele 1-
9. 6.2 Seega peab vastustaja kaebaja poolt 23.11.
10. esitatud vaide lahendama vaideotsusega. Vaideotsuse lahendamisel peab haldusorgan tegema kontrolli vaidlustatud toimingute üle, kohaldades selle juures uurimisprintsiipi. Selts viitab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 15 lg-le 1, mis sätestab tarbijaühenduse definitsiooni. Selts on viidanud vaidemenetluse ajal Riigikontrolli seisukohale 03.12.2012 Riigikogus (stenogramm), kus Riigikontroll leiab, et RHS-i on rikutud käesolevas asjas. 2 Vastustaja vastulause
11. Vastustaja on seisukohal, et vaidluse esemeks saab olla üksnes kaebaja kohustamiskaebus, st kaebus Rahandusministeeriumile ettekirjutuse tegemise nõudes kaebaja vaide lahendamiseks. Rahandusministeeriumi 06.12.2012 kiri nr 12.2-1/14965 ei ole haldusakt, mille peale on võimalik esitada tühistamiskaebust halduskohtusse. Rahandusministeeriumi 06.12.2012 kirjaga nr 12.21/14965 tagastati kaebajale 23.11.2012 esitatud vaie. Rahandusministeeriumi kiri ei reguleerinud õigussuhteid (ei toonud kaasa isiku õiguste või kohustuste tekkimist, muutmist ega lõpetamist) ning seega oli tegemist mitte haldusakti, vaid toiminguga. HMS § 86 lg 3 kohaselt vormistatakse vaide tagastamine haldusorgani poolt sarnaselt vaideotsusega, st vaide tagastamine tuleb vormistada kirjalikult ja tagastamise kiri peab olema põhjendatud ning sisaldama selgitusi halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Seega sätestab HMS § 86 lg 3 üksnes vaide tagastamise vorminõuded, mitte ei kohusta haldusorganit vormistama vaide tagastamist vaideotsusena, mis on käsitletav haldusaktina HMS § 51 mõistes. Vaide tagastamine on sisuliselt selle menetlemisest keeldumine. See on analoogiline haldusmenetluses avalduse menetlemisest keeldumisega. Viimast ei ole kohtupraktikas peetud haldusaktiks, vaid menetlust lõpetavaks toiminguks, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ja kohustuste üle. Kui haldusorgan on keeldunud isiku avalduse menetlemisest, siis tuleb esmase õiguskaitsevahendina kõne alla eelkõige kohustamisnõue. 7.
12. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et vaie on kaebajale tagastatud õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna MTÜ-l puudub õigus Rahandusministeeriumi kirjale vaiet esitada. Riiklikku järelevalvet riigihangete korraldamise üle teostab RHS § 104 lg 1 kohaselt Rahandusministeerium. Vastavalt VVS § 94 lg-le 1 valvab ministeeriumi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle Vabariigi Valitsus. Seega on Rahandusministeeriumi näol tegemist haldusorganiga, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus ning tuginedes ülalviidatud HMS § 71 lg-le 2 on välistatud vaide esitamine Rahandusministeeriumi akti või toimingu peale. VVS § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. VVS § 94 lg 1 kohaselt valvab Vabariigi Valitsus ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kaebaja on VVS § 93 lg 6 punkte 1-6 valesti mõistnud. Nimetatud säte loetleb toimingud ja otsused, mida ei ole Vabariigi Valitsusel õigus teenistusliku järelevalve korras kontrollida. Nimetatud säte ei anna kindlasti Vabariigi Valitsusele pädevust kontrollida Rahandusministeeriumi toiminguid ja otsuseid riikliku järelevalve teostamisel ega ka pädevust lahendada vaideid Rahandusministeeriumi otsuste ja toimingute peale. Vaidemenetluses oma õiguste kaitsmine on reguleeritud HMS
13. ptk-s. HMS § 71 lg 2 välistab üheselt Rahandusministeeriumi toimingute ja otsuste vaidlustamise vaide korras. Seega juhul, kui isik soovib vaidlustada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, tegevust, siis ei olegi seda võimalik teha vaidemenetluse käigus, vaid üksnes üldises korras halduskohtumenetluses. Kuivõrd ka riikliku järelevalve menetluse näol on tegemist haldusmenetlusega HMS-i mõistes, siis kuuluvad Rahandusministeeriumi poolt riikliku järelevalve menetluse raames vastu võetud otsused ja läbiviidud toimingud vaidlustamisele halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus (

) ettenähtud tähtaegadel ja korras. 7.

1. Vaide tagastamine kaebajale on õiguspärane ka seetõttu, et riikliku järelevalve menetluse algatamata jätmine ei riku MTÜ õigusi ega piira tema vabadusi. Riikliku järelevalve algatamata jätmine on toiming, mis ei ole suunatud MTÜ õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kuivõrd RHS-ist tuleneb Rahandusministeeriumile kaalutlusõigus otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada või mitte, siis puudub MTÜ-l subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist. Kaebaja on valesti mõistnud Rahandusministeeriumi poolt teostatava riikliku järelevalve eesmärki. RHS § 104 lg 1 p 1 kohaselt teostab Rahandusministeerium riiklikku järelevalvet riigihangete korraldamise üle. RHS §-s 108 kirjeldatud järelevalvemeetmed 3 viitavad üheselt sellele, et riikliku järelevalve pädevus on seotud hankemenetluse kui sellise kontrollimisega ning pärast menetluse lõppu, st hankelepingu sõlmimist ei ole riikliku järelevalve menetluse raames enam võimalik hankijale ettekirjutusi teha. Riigihangete riiklik järelevalve on suunatud riigihangete objektiivse seaduslikkuse tagamisele. Rahandusministeeriumil on võimalik riikliku järelevalve raames teha hankijale ettekirjutusi üksnes seoses hankemenetluse läbiviimisel toimepandud rikkumistega. Seega on alusetu kaebaja väide, et Rahandusministeeriumil on õigus järelevalve raames nõuda hankijalt riikliku ressursi raiskamise lõpetamist üldises mõttes. Riigihanke korraldamisel on hankijal muuhulgas kohustus kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning seega kontrollib Rahandusministeerium riigihangete korraldamise üle järelevalvet teostades ka nimetatud kohustuse täitmist. Samas toimub rahaliste vahendite kasutamise kontroll ikkagi hankemenetluse kontrollimise raames ning Rahandusministeeriumil ei ole pädevust riikliku järelevalve raames kontrollida eraldiseisvalt hankijate rahaliste vahendite kasutamist pärast hankemenetluse lõppemist. 7.
2. Samuti on alusetu kaebaja väide, et Rahandusministeerium saaks riikliku järelevalve raames teha järeldusi MTÜ õiguste rikkumiste kohta, mis seonduvad riigihanke tulemusel tehtud investeeringute eest tasumisega läbi MTÜ-le esitatud ja tulevikus esitatavate elektrienergia arvete. Rahandusministeeriumi pädevuses on riikliku järelevalve raames kontrollida, kas hankijad on riigihangete korraldamisel järginud RHS-i ja selle alusel antud õigusakte, st Rahandusministeerium kontrollib, kas riigihanke menetlus formaalselt on läbi viidud õiguspäraselt. Riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel puudub Rahandusministeeriumil õigus hinnata ja kontrollida, millised on riigihanke hilisemad majanduslikud mõjud nii üldsusele kui üksikisikutele. Kaebaja esitas taotluse riikliku järelevalve algatamiseks riigihanke nr 113481 üle 12.10.
3. Riikliku järelevalve algatamata jätmise kirjas selgitas Rahandusministeerium kaebajale, et kuna riigihankes nr 113481 on hankeleping sõlmitud 14.01.2011 ning sellega on hankemenetlus lõppenud, siis puudub Rahandusministeeriumil võimalus järelevalvemeetmete rakendamiseks. Olukorras, kus riikliku järelevalve menetluse alustamise hetkel on selgelt näha, et menetluse tulemiks saab olla ainuüksi võimalike rikkumiste konstateerimine ning kohaste otsuste või ettekirjutuste tegemine on objektiivselt välistatud, ei saa riikliku järelevalve menetluse läbiviimist pidada otstarbekaks ja põhjendatuks. 7.
4. RHS §-st 108 tuleneb Rahandusministeeriumile kaalutlusõigus otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada ja järelevalvemenetluse raames õiguse otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada. Riigikohtu halduskolleegium on 13.10.2010 tehtud lahendis nr 3-3-144-10 asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Riikliku järelevalvemenetluse algatamise taotluse saamisel kaalutleb Rahandusministeerium igal üksikul juhul eraldi, taotluses esitatud faktiliste asjaolude pinnalt, kas järelevalvemenetluse alustamine on õigustatud või mitte. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
5. Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamise otsuse näol on tegemist toiminguga ja mitte haldusaktiga, mistõttu ei ole selle vaidlustamisel võimalik kohtule esitada tühistamiskaebust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebust käiguta jättes asus kohus 09.01.2013 määruses seisukohale, et Rahandusministeeriumi 06.12.2013 vaide tagastamise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mille 4 suhtes saab kohtule esitada tühistamise nõude. Kaebuse eesmärgi – vaide lahendamine sisuliselt vaideotsusega – saavutamise seisukohast ei ole tegelikult oluline, kas vaide tagastamine on toiming või haldusakt. Kaebuse eesmärgi saavutamine eeldab, et kohus tuvastaks, et vaide tagastamine oli õigusvastane. Kaebaja seisukohast vaadatuna on üsna ükskõik, kas see toimub haldusakti tühistamise või toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaudu, kuna kaebaja on kohtule esitanud ka Rahandusministeeriumi kohustamise nõude. Et aga vastustaja selle küsimuse tõstatas, peatub kohus sellel lühidalt.

§ 6

lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. HMS § 51 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohtu hinnangul on haldusorgani otsust, millega tagastatakse vaie ja sellega sisuliselt keeldutakse vaidemenetlust läbi viimast, akt, mis reguleerib avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumit, täpsemalt isiku õigust menetlusele. Isikul on subjektiivne õigus nõuda vaidemenetluse läbiviimist, kui ta selleks seaduse järgi on õigustatud. Kas konkreetsel juhul oli isikul õigus vaie esitada või mitte, sellel peatub kohus allpool. Seega on vaide tagastamise otsuse näol tegu haldusaktiga, mille tühistamist on võimalik halduskohtus nõuda.

1. HMS § 71 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaiet ei saa esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Kohus nõustub vastustajaga, et konkreetsel juhul puudus MTÜ-l Lilleküla Selts õigus vaide esitamiseks nii HMS § 71 lg-st 1 kui ka lg-st 2 tulenevalt. Ehk teisisõnu ei rikutud haldusmenetluse käigus isiku subjektiivseid õigusi ning lisaks on Rahandusministeerium haldusorgan, kelle tegevuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda otse kohtu poole.
2. Kohtupraktikas on varasemalt asutud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist. Nii ei saa ka otsus, millega keeldutakse järelevalvemenetluse algatamisest, rikkuda isiku subjektiivseid õigusi ega tekitada õigust vaide esitamiseks HMS § 71 lg 1 tähenduses. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendi nr 3-3-1-44-10 p-s 15 asunus seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kohus on seisukohal, et MTÜ Lilleküla Selts ei ole puudutatud isikuks, kelle subjektiivseid õigusi võib AS Eesti Energia riigihankemenetluse kaudu rikkuda. Samamoodi ei ole kaebaja kohtule arusaadavalt selgitanud, millist konkreetset õigushüve kaebaja riigihanke riikliku järelevalvemenetluse kaudu kaitsta püüab. Kaebaja on sellise õigushüvena välja toonud omandiõiguse kaitse PS § 32 tähenduses ning täpsemalt õigusvastaste suuremate elektriarvete tasumise oma liikmete poolt. Esiteks ei ole MTÜ Lilleküla Selts omand samastatav tema liikmete omandiga ning teiseks puudub kohtu nägemuses läbiviidud riigihanke ja elektriarvete vaheline seos. Nii on MTÜ Lilleküla Selts kohtu arvates isikuks, kel puudub subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve läbiviimist ning isegi subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse otsustamist kaalutlusvigadeta. Sellist õigust ei anna MTÜle ka ei TKS ega Århusi konventsioon. Esiteks ei ole MTÜ Lilleküla Selts tulenevalt oma põhikirjast tarbijaühendus TKS § 15 tähenduses ning isegi kui oleks, ei annaks see TKS kohaselt õigust nõuda Rahandusministeeriumilt järelevalvemenetluse algatamist. Århusi konventsioon aga reguleerib juurdepääsu keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses ning 5 juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus. Et kaebaja ei ole kaitstava õigushüvena märkinud ühtegi keskkonnaalast õigust, ei saa ta ka Århusi konventsioonile tugineda.
3. VVS § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. § 94 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Vastavalt § 93 lg 6 p-le 1 ei laiene käesoleva seadusega sätestatud teenistusliku järelevalve kord riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele. Vaadeldes siia juurde juba ülaltsiteeritud HMS § 71 lg-t 2, saab kohus teha järgmised järeldused. Rahandusministeeriumi üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, kes HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saa olla vaideorganiks. HMS põhimõte on, et Vabariigi Valitsus kui kollegiaalne organ ei lahenda üldse vaideid. Nii ei saa Vabariigi Valitsus olla vaideorganiks ka juhul, kui vaie esitatakse riikliku järelevalve käigus langetatud otsuse vaidlustamiseks. Selliseks järelduseks annab alust HMS § 73 lg 1, mis sätestab, et - sõltumata vaide sisust - kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Seega – kuna konkreetse riikliku järelevalve otsuse puhul tuleks vaie esitada Vabariigi Valitsusele, kes HMS § 71 lg 2 kohaselt ei ole vaideorgan, saab sellise vaidluse lahendamiseks pöörduda otse kohtusse.
4. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Rahandusministeerium tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna MTÜ-l Lilleküla Selts puudus tulenevalt HMS § 71 lgtest 1 ja 2 vaide algatamise õigus. Ehkki käesoleva vaidluse esemeks ei ole küsimus, kas Rahandusministeeriumi kohaldas kaalutlusõigust õiguspäraselt, otsustades riikliku järelevalve alustamise põhjendatuse üle, märgib kohus siiski, et Rahandusministeeriumi poolt toodud põhjendused ja esitatud arutlused on olnud adekvaatsed. 13.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet

§ 109

lg-s 1 sätestatud korras esitanud, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (

§ 108lg 1) ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 6