KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Mare Merimaa, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-32406 Tsivii

§ 26lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik X X esitas Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Viru Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest 04.09.2012 määrusega ja edastades avalduse kohtualluvusel Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt on avaldada võlausaldaja Eesti Vabariik, kes nõuab kriminaalasjade menetlemisest tulenevaid kulusid. Avaldaja on töötu alates 23.11.2010, s.o ajast, kui ta vangi pandi. Võlgnevust on ta proovinud tasuda võimaluste piires. Kinnispidamiskohas on soovinud tööd, kuid pole seda saanud. Avaldajal on 1984.a sündinud tütar ja 1988.a sündinud poeg, kes mõlemad on töötud. Avaldaja abikaasa töötab õmblejana. Avaldajal on keskeriharidus mehaanika erialal. Avaldaja töötas Eesti Kalatööstuses mehaanikuna 12,5 aastat. Töösuhe lõppes ettevõtte pankrotistumise tõttu. Avaldaja põhjendab oma taotlust võlgade ümberkujundamiseks sellega, et tema pere on raskes majanduslikus olukorras, avaldaja vara konfiskeeriti suures ulatuses. Avaldaja taotlus on pikendada maksekohustuse 2300 euro tasumist aasta võrra ja ülejäänud summa 695,05 euro tasumine määrata osade kaupa novembriks 2013.a. Võlgnevust korraga tasuda ei ole võimalik, kuna vahendid selleks puuduvad. Puudutatud isik Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuse kohaselt on Harju Maakohtu 26.09.2011 lahendiga X Xlt välja mõistetud kohtukulud 3134,69 eurot. X Xt kohustati tasuma kulud 12 kuu jooksul. Lahend jõustus 28.10.

1. Isik on tasunud kulusid 80 eurot, määratud maksegraafikut ta täitnud ei ole. Isik viibib kinnipidamiskohas alates 23.11.2010 ning sellest ajast on toimunud tema vanglasisesel kontol aktiivne liikumine. Võlgnevuse katteks isik makseid teinud ei ole. Isik on tasunud 13.09.2012 - 20 eurot, 05.10.2012 - 20 eurot, 10.11.2012 - 20 eurot ja 13.12.2012 - 20 eurot, tasumata nõude jääk on 3054,69 eurot. X rahaline olukord võimaldaks võlga tasuda. Vangistusseaduse § 44 reguleerib kinnipeetava isikuarvelt kinnipidamiste tegemist nõuete olemasolul. Sellest tulenevalt kuulub isikuarvele laekunud summadest 50% nõuete katteks kinnipidamiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Sissetulekuks loetakse igasugust arvele laekuvast raha, mitte vaid töötasu. Kuna isikule oli kohtu poolt võimaldatud maksegraafik 12 kuuks, siis nimetatud nõue ei muutunud sissenõutavaks enne maksegraafiku lõppemist. Graafikukohaselt tulnuks isikul tasuda võlgnevus hiljemalt novembriks 2012.a. Seega on isik saanud kogu nõueteks mõeldud summa oma vabanemistoetuseks ning vabanemistoetuseks ettenähtud fond on isikul tänaseks ka täidetud. Käesoleval ajal saab kinnipeetav kogu rahalise sissetuleku oma vabakasutusse. Isiku vanglasiseselt laekunud rahad on alljärgnevad: aastal 2011 alates 11.
2. - 31.12.2011 kokku 2930,79 eurot ja sellest 500,79 eurot alates kohtulahendi nr 1-11-5611 jõustumisest, aastal 2012 - 3305 eurot. Kui isik oleks tasunud 50% laekuvatest summadest nõuete katteks, olnuks tänaseks tasutud enam kui pool sissenõutavast summast ning Riigi Tugiteenuste Keskus võiks kaaluda maksegraafiku koostamist. Käesoleval juhul on isikul olnud piisavalt vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus ei näe põhjust tegeleda X X võlgade ümberkujundamisega. X X on riigi ülalpidamisel ja tema kulutused elukohale ning toidule on sisuliselt olematud. Võlgade ümberkujundamine oleks sissenõudjale Eesti Vabariigile otseselt kahju tekitab ja Eesti Vabariik ei ole nõus võlgade ümberkujundamisega ka muul viisil kui avaldaja poolt soovitu.

§ 20

lg 4 kohaselt on kohtul õigus võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades lubada võlausaldaja avalduse alusel juba peatatud täitemenetluse jätkamist. Käesoleval juhul ei ole täitemenetlus veel algatatud ning Riigi Tugiteenuste Keskus taotleb luba selle algatamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus jättis 30.05.2013 määrusega võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (

) § 5 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Harju Maakohtu 26.09.2011 otsusega mõisteti X X süüdi ja teda karistati vangistusega 6 aastat, karistuse kandmise aega arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest 23.11.

1. Sama otsusega on X Xlt menetluskuluna välja mõistetud 5487,74 eurot, sealhulgas ekspertiisikulu 4653,05 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2011 määrusega on vähendatud X X osa ekspertiisikulu ning temalt on välja mõistetud 2300 eurot. Kokku mõisteti X Xlt menetluskuluna välja 3134,69 eurot ja otsusega on menetluskulude tasumine ajatatud 12 kuu peale alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 28.10.
2. X X oli 08.01.2013 seisuga menetluskuludest tasunud 80 eurot ning võla jääk on 3054,69 eurot.

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata seaduse § 24 lõigetes 1–3sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu on andnud ülevaate X X rahaliste vahendite liikumisest vangla kontol. Pärast otsuse jõustumist 28.11.2011 on X X vanglasisesele kontole laekunud 500,79 eurot ja 2012 aasta jooksul laekus X X vanglasisesele kontole 3305 eurot. Vangistusseaduse § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Kogutud andmetest nähtuvalt oli X X menetluskulude tasumist pikendatud 2012.a novembrini ning seega muutus menetluskulude nõue X X suhtes sissenõutavaks pärast novembrit 2012.a, enne seda laekunud summad läksid kas X X vabanemistoetuseks või vanglasiseseks kasutamiseks. Seega oli X Xl reaalne võimalus menetluskulude tasumiseks ka vanglas viibimise ajal. Kohus leidis, et X X ei ole makseraskustes ja puudub alus võlgade ümberkujundamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik X X esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja selgitab, et on veel riigile võlgu 2934,69 eurot. Võla kustutamiseks soovib ta teha sissemakse 695,05 eurot ja maksta ülejäänud osa 70 krooni kaupa igakuiselt. Kaebaja soovib selgitada vanglasisesel kontol toimunud liikumisi. Kaebaja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et ta on suhkruhaige ning seetõttu on eriti oluline dieedist kinnipidamine ning vangla poolt pakutavale toidule lisaks on avaldajal eluliselt vajalik osta juurde toiduaineid. Teine osa teenitavast rahast kulub perega kokkusaamisele. A.X on nõus võla kustutama mõistliku graafiku alusel ja palub arvestada, et kuna kogu tema omand oli konfiskeeritud ning kehva majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik kogu summat aasta jooksul tasuda. Samuti juhib kaebaja tähelepanu, et ka kohtutäituri teenus on tasuline ja sundtäitemenetlus veel suurem koorem. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ja maksegraafiku määramata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Määrus tuleb jätta kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega ega korda neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Avaldaja on viibinud alates 23.11.2010 kinnipidamisasutuses, s.o riigi ülalpidamisel, saades sissetulekut, mis on tema kasutuses. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et tooted, mida kinnipeetav on väidetavalt eridieedi pidamiseks ja tervise säilitamiseks juurde ostnud, on Viru Vangla tellimislehtede väljavõtetest nähtuvalt tegelikult tavalised toiduained, sh pihvid, heeringas, kondenspiim ja sigaretid, mida ei saa lugeda eridieediks vajalikeks toiduaineteks. Kaebajal on vabanemisfond täitunud. Kaebajal sissetuleku puudumisel nõuete katteks kinnipidamisi ei tehta ja 50% kinnipidamine toimub vaid sellisel juhul, kui sissetulek esineb, seega ei jää kinnipeetav ilma senisest sissetulekust, millega oma erivajadusi katta. Reet Allikvere Mare Merimaa Ulvi Loonurm