) § 1361 lg 1 ja
MTA taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-12-2552 ning anti 06.12.2012. a määrusega vastavalt alluvusele üle Tartu Halduskohtule. Taotluse kohaselt olid OÜ Profit Pluss juhatuse liikmeteks Boris Sumnikov ajavahemikul 03.10.2000–29.02.2008 ning Dmitri Vesselov ajavahemikul 29.02.2008 kuni pankroti väljakuulutamiseni. MTA on OÜ Profit Pluss maksumenetluses kogutud teabele tuginedes käesoleva taotluse esitamisega algatanud osaühingu endiste juhatuse liikmete B. Sumnikovi ja D. Vesselovi suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad OÜ Profit Pluss kohustuste täitmise eest (
B. Sumnikov ja D. Vesselov teadsid, et äriühing esitab maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid ning käitusid seega ebaseaduslikult ja pahatahtlikult. Samuti oli äriühingu raamatupidamise korraldus puudulik. Nimetatud isikute tegevuses on tuvastatud
lg 1 ja maksuseaduste rikkumine, mille tulemusel tekkis OÜ Profit Pluss maksuvõlg, mida maksuhalduril ei ole õnnestunud võlgnikult sisse nõuda. Maksudest kõrvalehoidmine saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. MTA-l on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib B. Sumnikov haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandada talle kuuluvat vara. Seda saab 2 järeldada B. Sumnikovi ja D. Vesselovi eelnevast käitumisest majandustegevuse korraldamisel, mille eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest. D. Vesselov juba võõrandas enda nimel oleva kinnisvara ja sõidukeid vahetult pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist. Taotluse esitamisel lähtub maksuhaldur selles maksumenetluses tuvastatud asjaoludest, mille tulemuseks oli 26.02.2010. a maksuotsus nr 12.2-3/2724-17 ning selle maksuotsusega määratud tasumata jäetud summast 38 738,51 eurot. B. Sumnikovi kinnistule ei ole seatud koormatisi ega kitsendusi ning maksuhaldur eeldab, et kinnistu on B. Sumnikovi ainuomand. Tulenevalt
Sumnikov on esitanud tagatise. Tagatise suuruse hulka tuleb arvestada ka võimalikke täitekulusid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 9 aluseks võttes oleks kohtutäituri põhitasu 4345 eurot, millele võivad lisanduda ka täiendavad täitekulud 3873,85 eurot. Seega prognoositavad täitemenetluse kulud on 8234,82 eurot ning pakutava tagatise väärtus peab olema 46 973,33 eurot (38 738,51+8234,82). Taotluses on viidatud ka
lg-s 1 nimetatud loa andmine tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvale hoidutakse, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata.
Käesolevas asjas esitatud taotlusest nähtuvalt on MTA-l kavas teha B. Sumnikovi suhtes vastutusotsus.
lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Kohus peab käesolevas asjas B. Sumnikovile vastutusotsuse tegemist võimalikuks, sest nimetatud isiku juhatuse liikmeks olemise ajal hoidis äriühing maksudest kõrvale ning see tegevus sai olla ainult tahtlik. Ebaseaduslik maksude tasumisest kõrvalehoidmine on tõendatud MTA 26.02.
Kaebajale vastutusotsusega maksusumma määramine on aegunud.
lg-st 5 ja § 98 lg-st 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema väidetavate ebaõigete deklaratsioonide, s.o
lg 1); Maksuhaldur on leidnud, et halduskohtult täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega on algatatud maksumenetlus, kuid tegelikult peaks juba nimetatud taotluse esitamisele eelnevalt olema läbi viidud menetlustoiminguid. Maksuhalduri väide kaebaja suhtes vastutusmenetluse algatamise kohta on tõendamata. b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (
lg 1); Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (
Praeguses asjas on väidetava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus (
lg 1); Kuna OÜ Profit Pluss võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusega otsustati äriühingu tegevust ettevõttena jätkata, siis pole selge, et sundtäitmine on võimatu ja et vajadus vastutusotsuse koostamiseks üldse eksisteerib. e) esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise (maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud); Vastutusotsuse faktiliseks aluseks on kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu. Käesoleval hetkel on ebaselge, mis summas suudab maksukohustuslane ise omapoolsed kohustused täita. Kui OÜ Profit Pluss tegevuse jätkumine on edukas, puudub üleüldse vajadus vastutusotsuse tegemiseks. f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; Tõendamata on see, et kaebaja, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (tõendamata on tahtlus ja põhjuslik seos). g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (
) ei ole möödunud; Kaebaja on seisukohal, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud. Haldusasjas nr 3-10-1534 tehtud Tartu Halduskohtu otsuses leiti, et OÜ Profit Pluss tehingud on toimunud. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati küll halduskohtu otsuse peale esitatud MTA apellatsioonkaebus, kuid ringkonnakohtu otsuses ei tuvastatud maksupettuse fakti. Seega puudub alus arvata, et B. Sumnikovi tegevus oli tahtlik. 4 h)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ei ole ise suuteline seda tasuma. Vastutusotsuse tegemisele peab eelnema nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetlus, kuid praegusel juhul maksuhaldur seda tõendanud ei ole. 7. Vastustaja 31.01.2013. a vastuses määruskaebusele (tl 59-62) palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. MTA on taotluse esitamisel ning halduskohus on vaidlustatud määruse andmisel lähtunud Riigikohtu seisukohtadest.
a maksuotsus nr 12.2-3/2724-17, mis jõustus 12.01.2012. Ei esine ühtegi
Puudub alus rääkida maksuvõla sissenõudmise aegumisest, sest
lg 1 kohaselt on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat ning maksuotsuse või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. f) Isik, kellele vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust. 26.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2724-17 määrati OÜ-le Profit Pluss täiendavalt tasumisele maksusummasid maksustamisperioodidesse oktoober kuni detsember 2007, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli B. Sumnikov, kes jättis tahtlikult täitmata juhatuse liikme
B. Sumnikov vastutab OÜ Profit Pluss kohustuste 5 täitmise eest ning maksuhaldur nõuab temalt sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis tekkis tema juhatuse liikmeks olemise ajal. Tartu Halduskohus jõudis samuti vaidlustatud määruse p-s 7 järeldusele, et B. Sumnikov on isik, kes on kohustatud täitma OÜ Profit Pluss kui maksumaksja kohustust. g) Maksusumma määramise aegumistähtaeg (
a maksuotsuse nr 12.2-3/2724-17 tegemise hetkeks ei olnud maksustamisperioodidesse oktoober kuni detsember 2007 maksusumma määramise tähtaeg (3 a) möödunud. Kuna nimetatud maksuotsus on jõustunud ja maksukohustuslane ei ole maksuotsusega määratud summasid tasunud, on maksuhaldur alustanud maksusummade sissenõudmise toiminguid, millest üheks on vastutusotsuse tegemine. Vastutusotsust ei ole veel tehtud, kuid maksuhaldur on B. Sumnikovi suhtes algatanud menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine. Kuna 26.02.2010. a maksuotsus jõustus 12.01.2012, siis ei ole aegumistähtaeg möödunud. Tuleb eristada maksusumma määramise ja vastutusotsuse tegemise aegumistähtaegu. Pärast maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist ei ole veel aegunud vastutusotsuse tegemise võimalus. h)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (
lg 5);
lg 5 sätestab vastutusotsuse tegemise puhuks kaks alternatiivset eeldust, millest üks on, et maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Praegusel juhul on see eeldus täidetud ning sellest oli halduskohus ilmselgelt teadlik. i) vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. OÜ Profit Pluss (pankrotis) on äriregistris registreeritud registrikoodiga 10648854 ja nimetatud ettevõte ei ole registrist kustutatud, seega ei ole selle õigusvõime lõppenud. Vastustajal puudub alus kahelda, et Tartu Halduskohus kontrollis antud asjaolu vaidlustatud määruse tegemisel.
Vastuseks määruskaebuse väitele, et käesoleva eelduse täitmiseks peaks juba enne halduskohtule taotluse esitamist olema läbi viidud menetlustoiminguid, viitab ringkonnakohus Riigikohtu 14.05.2013. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-7-13, mille p 12 järgi võib vastutusmenetlus alata halduskohtule loa taotluse esitamisega. Seega on halduskohtule taotluse esitamisega tõendatud kaebaja suhtes vastutusmenetluse algatamine. b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
lg 2 p 2 kohaselt tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus.
lg 1 p 4 sätestab, et maksuseadusest või maksukorralduse seadusest tuleneda võiv rahaline kohustus võib muuhulgas olla kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus).
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
lg 1 järgi teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Praeguses asjas on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks B. Sumnikovi vastutuskohustus (tl 6) ning selle kohustuse suuruseks on MTA taotluses märgitud 38 738,51 eurot. Kehtiva 26.02.2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/2724-17 on tuvastatud, et OÜ Profit Pluss kajastas OÜ Truggan Group nimel väljastatud arvete alusel käibemaksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (vt tl 23). Perioodil, mille kontrolli tulemusena viidatud maksuotsus tehti, oli OÜ Profit Pluss juhatuse liige B. Sumnikov. Seega võib ta olla
lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt OÜ-ga Profit Pluss viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema süü või raske hooletuse maksukohustuste täitmisel (vt RKHKm 14.05.2013, nr 3-3-1-7-13 p 9). Lõplikke andmeid B. Sumnikovi vastutuse olemasolu kohta ei saanud MTA oma taotluses esitada, sest need selguvad täielikult alles vastutusotsuse koostamisel. c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (
MTA esitatud taotluses on selgitatud, et arvestades B. Sumnikovi ja D. Vesselovi senist käitumist, mille puhul isikud kasutasid maksueelise saamise eesmärgil enda äriühingus fiktiivseid arveid ning võttes arvesse, et D. Vesselov võõrandas enda nimel oleva kinnisvara ja sõidukeid vahetult pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist, on maksuhalduril 7 põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib B. Sumnikov astuda samme oma isikliku vara võõrandamiseks. Määruskaebuses väidetakse, et B. Sumnikov pole andnud alust arvata, et ta võiks oma vara võõrandada eesmärgiga teha kohtuotsuse täitmist võimatuks, viited D. Vesselovi tegevusele ei ole ülekantavad B. Sumnikovile ning MTA pole põhjendatud kahtlust põhistanud. Ringkonnakohus leiab, et B. Sumnikovi varasem käitumine, mille puhul ta on äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega põhjustanud maksuvõlgade tekkimise (kasutades fiktiivseid arveid), annab alust arvata, et ta üritab maksuvõla sundtäitmist raskendada või võimatuks muuta. Fiktiivsete arvete kasutamine näitab, et B. Sumnikov ei ole usaldusväärne ning temalt võib oodata pahatahtlikku käitumist. Ringkonnakohus nõustub aga määruskaebuse väitega, et D. Vesselovi tegevus ei ole ülekantav B. Sumnikovile. D. Vesselov oli äriühingu juhatuse liige pärast B. Sumnikovi, st isikud ei ole äriühingut koos juhtinud ning puudub alus arvata, et nende isikute tegevuste vahel esineb mingisugune seos ka pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist. Ringkonnakohtu hinnangul on siiski B. Sumnikovi enda varasem käitumine piisavaks näitajaks, mis annab alust arvata, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis ei pea ega saagi olla sajaprotsendilist kindlust, et B. Sumnikov hakkaks oma kinnisvara võõrandama, kui sellele kohtulikku hüpoteeki ei seataks. Riigikohtu 30.04.2013. a lahendi nr 3-3-1-4-13 p 22 kohaselt ei pea maksuhaldur jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks. Sellisel juhul ei oleks
Seetõttu võib maksuhaldur taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et B. Sumnikov, olles äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises näilike tehingute kajastamist maksukohustuse vältimise eesmärgil, annab sellise käitumisega kaudselt alust arvata, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-16-12 p 10.4.
lg-s 6 nimetatud alustest;
lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, kui maksuvõla sissenõudmine on aegunud või kui maksuvõlg on kustutatud. Maksuvõlg on tekkinud, sest OÜ Profit Pluss ei ole muuhulgas tasunud talle 26.02.
lg 1 kohaselt peab tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Sellest tulenevalt on alusetu ka määruskaebuse väide, nagu B. Sumnikovil puuduks kohustus OÜ Profit Pluss kohustusi täita. Maksuhaldur nõuab B. Sumnikovilt sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis tekkis tema juhatuse liikmeks olemise ajal. Ringkonnakohus selgitas juba eespool alapunktis b, miks on tõenäoline B. Sumnikovile vastutusotsuse tegemine. Väited, et tõendamata on tahtlus ning põhjuslik seos, ei ole käesoleva punkti juures olulised. Oluline on just isiku staatus ja kas põhimõtteliselt oleks talle vastutusotsuse tegemine lubatud (st tegemist ei ole menetlusvälise isikuga, vt RKHKm 14.05.2013 haldusasjas nr 3-3-1-7-13, p 9). Vastuseks määruskaebuse väitele, et B. Sumnikovi solidaarset vastutust pole tuvastatud märgib ringkonnakohus, et see tuvastataksegi vastutusmenetluse käigus. g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (
) ei ole möödunud; Määruskaebuses väidetakse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, sest tahtlust maksudest kõrvalehoidmisel tuvastatud ei ole ning seega kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg alates
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (
Ringkonnakohus peab aga täpsuse huvides vajalikuks selgitada, et erinevalt MTA taotluses märgitust, mille kohaselt kuulutati OÜ Profit Pluss pankrot välja 25.09.2012, on äriregistri andmetel pankrot välja kuulutatud hoopis 24.10.2012 (tsiviilasi nr 2-12-23714). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna
Praegusel juhul on välja kuulutatud maksumaksja ehk OÜ Profit Pluss pankrot ning sellega on eeldus h täidetud. i) Vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; Puudub vaidlus, et OÜ Profit Pluss oli MTA taotluse esitamise ajal õigusvõimeline juriidiline isik ning ringkonnakohus nõustub selle alapunkti osas vastustaja põhjendustega. j) Halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 9 Andmed tagatise kohta on märgitud MTA taotluse lk-l 6 (tl 8). Pakutava tagatise väärtus peaks taotluse järgi olema 46 973,33 eurot. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast lahendi nr 3-3-1-15-12 p-s 50 j on põhjendatud tagatise summa hulka arvestada ka võimalikud täitekulud. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt arvestas vastustaja aga täitekuludena liiga suure summa. MTA taotluses märgiti, et KTS § 35 lg 3 p 9 aluseks võttes oleks kohtutäituri põhitasu 4345 eurot. KTS § 35 lg 2 kohaselt, kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt: 9) nõude summalt 38 401–51 200 eurot on kohtutäituri põhitasu 8,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 4345 eurot. MTA märkis põhitasuna p-s 9 märgitud maksimaalse summa, mis antud suurusjärgu puhul ette on nähtud. Maksuotsusega määratud tasumata jäetud summast 38 738,51 eurot on 8,75 % aga 3389,62 eurot ning see ei ületa 4345 eurot. Seega peaks nõutava tagatise ja kohtuliku hüpoteegi summa olema 46 017,95 eurot (38 738,51+15,97+3389,62+3873,85). Sellest lähtudes tuleb halduskohtu määrus osaliselt tühistada ning muuta maksuhaldurile antud luba taotleda B. Sumnikovi kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist selliselt, et lubatava hüpoteegi summa on 46 017,95 eurot. 11. Kuigi HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, jätab ringkonnakohus B. Sumnikovi poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv 15 eurot) käesoleval juhul tervikuna tema enda kanda. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, andes loa taotleda B. Sumnikovi kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist selliselt, et muutus üksnes lubatava hüpoteegi summa, milleks on 46 017,95 eurot, so 97 % algsest hüpoteegisummast. Ringkonnakohus ei rahuldanud taotlust jätta MTA-le täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba üldse andmata. Eeltoodust tulenevalt seisneb B. Sumnikovi kasu määruskaebuse esitamisest üksnes sellest, et eelnevalt määratud hüpoteegisumma vähenes 3 % võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see MTA-lt B. Sumnikovi kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamist, sest 3 % 15-st eurost on niivõrd väike summa, mille väljamõistmine ja ülekandmine kaebaja arveldusarvele oleks eelduslikult kulukam kui määruskaebuse esitajale sellest saadav kasu ja seega ka ebaotstarbekas. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.