lg 1 korras kahtlustatavana kinni peetud 10.07.2013.a kuni 11.07.2013.a, tõkendit kohaldatud ei ole; Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel Kriminaalasja number Menetlustoiming Juhindudes
§-st 202 lg 1, 2 p 1; 206; 274 lg 5 kohus määras: Lõpetada
S § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 1 alusel kohustada Jüri Püüa’t käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul tasuma osaliselt kriminaalmenetluse kulud ja nimelt kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest kogusummas 67,20.- (kuuskümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas 382,
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 13230108677, millises kahtlustatakse Jüri Püüat KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises. Nimelt on Jüri Püüa’le esitatud kahtlustus KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 08.07.2013.a eeluurimisega tuvastamata kellaajal, viibides Tallinnas, XXX asuvas korteris tungis oma isale XXX(voodihaige) kallale/lõi tekitades oma isale laubal marrastused, paremal käel kehavigastusi: käsivarrel verevalumi ja labakäel hematoom ja haav. Eeltoodu alusel kahtlustatakse Jüri Püüa KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehaline väärkohtlemine, mis on teise inimese tervisekahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine – toimepanemises. Samuti tema 10.07.2013.a kell 19:15 viibides Tallinnas XXX asuvas korterist lõi Jüri Püüa oma ema XXXühe korra plastmassist õllepudeliga (pudel oli pooltäis) vastu pead, mille tagajärjel kannatanu XXXtundis füüsilist valu. Eeltoodu alusel kahtlustatakse Jüri Püüa KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehaline väärkohtlemine, mis on teise inimese tervisekahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine – toimepanemises. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alice Simm selgitab 21.10.2013.a kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud Jüri Püüa süü KarS § 121 toimepandud tegudes ning tema süü on tõendatud järgmiste kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega /t.l 2-8/, asitõendi (plastikust pudel) vaatlusprotokoll koos fototabelitega /t.l 10-11/, teabesalvestise vaatlusprotokoll /t.l 16-16a/, kannatanu XXX ütlused /t.l 17-20/, isiku (kannatanu XXX) läbivaatuse protokoll /t.l 22-25/, kannatanu XXX ütlused /t.l 26-29/, politseiametniku ettekanne /t.l 30/, kahtlustatava Jüri Püüa ütlused, milles kahtlustatav tunnistab oma süüd toimepandus, nimelt et ta lõi oma isa XXX aiakinnastega vastu põske, laupa ja et ta lõi emale XXX plastmassist pudeliga keskmiselt kõvasti vastu pead /t.l 41-44/. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et kahtlustatav oli
Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile (10.07.2013) oli kahtlustatav alkoholijoobes /t.l 35/. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses selgitatakse, et vastavalt ambulatoorsele kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisi aktile nr 268 tuvastati, et Jüri Püüa ei põe vaimuhaigust, kuid kannatab raske kroonilise psüühikahäire all, mis avaldub temal mõtlemise ja tahtetundeelu haiguslikes muutustes ja, milline liigitub KarS § 34 tähenduses termini „muu raske psüühikahäire“ alla. Jüri Püüa võime aru saada oma tegude keelatusest ja oma käitumisest vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal oluliselt piiratud (KarS § 35). Jüri Püüa’l ei esinenud temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal erilist emotsionaalset seisundit, ta oli tavalises alkoholijoobes. Jüri Püüa on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma karistust. Jüri Püüa ei vaja psühhiaatrilist sundravi kohaldamist /t.l 50-53/. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alice Simm selgitab, et tema tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, käitumisviisi, tervislikku seisundit, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet jõudis järeldusele, et
alusel on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist järgmistel motiividel ja nimelt selgitatakse kohtule, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata /t.l 64/, käesoleval ajal teisi kriminaalasju menetluses ei ole, samuti puuduvad andmed, et kahtlustatav oleks peale nimetatud kuriteo toimepannud teisi kuritegusid. Kohtule antakse teada, et 21.10.2013 vestles prokuröri abi kannatanu XXX, kes kinnitas, et Jüri Püüa ei ole rohkem tema ega oma isa suhtes vägivaldne olnud. J. Püüa viibis vahepeal Psühhiaatriahaiglas ravil ning on peale seda jätkanud rohtude võtmist ning ei tarvita enam alkoholi. Kannatanu XXX sõnul elavad nad jätkuvalt kõik koos, omavahelised suhted on käesoleval ajal head, ei tema ega XXX soovi kahtlustatava kriminaalkorra karistamist, vaid soovivad kriminaalmenetluse lõpetamist. XXX sõnul saab kahtlustatav pensioni ja ravimihüvitist kokku 180 eurot ning selle rahaga aitab tema kahtlustataval majandada. 21.10.2013 vestluses prokuröri abi ka kahtlustatavaga, kes kinnitas, et saab aru, et vägivaldselt käituda ei tohi ning kinnitas, et edaspidi ta kannatanute suhtes vägivaldne ei ole. Kahtlustatav kinnitas, et peale psühhiaatriahaiglast koju saamist on ta regulaarselt talle määratud ravimeid kasutanud, samuti ei tarvita ta enam üldse alkoholi. Kahtlustatava sõnul on ta töövõimetuspensionär ja saab igakuiselt pensioni ja ravimihüvitist kokku summas 180 eurot. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses selgitatakse, et kahtlustatav koos kaitsja Toomas Pilt’iga andis oma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alustel, ühtlasi taotledes kriminaalmenetluskulude osalist riigi kanda jätmist ja kahtlustatavale
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alice Simm märgib, et vestluses kahtlustatavaga, leidis ta, et kahtlustatav on praeguse menetluse käigus teinud endale järeldused, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja sellest tulenevalt lubanud õiguskuulekalt käituda, seega lähtuvalt üldpreventiivsetest vajadusest ei ole tema hinnangul isiku karistamine vajalik. Samuti ei ole otstarbekas pikemalt käesolevat kriminaalasja menetleda ning viia läbi kohtumenetlust, kuivõrd antud juhul ei ole hädavajalik isiku kriminaalkorras karistamine ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti asub ta seisukohale, et kahtlustatava tegu ei ole inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav ning seda eriti veel oma kõige lähedasemate isikute (ema ja isa suhtes, kes on kõrges eas) suhtes ning vestluses kahtlustatavaga lubab viimane enam mitte vägivallategusid toime panna ning oma käitumist kontrollida. Kuriteoga varalist kahju ega raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Põhja Ringkonnaprokuratuur prokuröri abi Alice Simm märgib, et käesolevas kriminaalasjas on kohtueelsel menetlusel tekkinud menetluskuludeks: 1. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas 382.50 eurot /t.l 56,57/, määratud korras kaitsja Toomas Pilt tasu summas 67.20 eurot /t.l 45-47,73-75/. Kuigi üldise praktika kohaselt määratakse
alusel lõpetamisel isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses, siis käesoleval juhul tuleb tema hinnangul. võtta arvesse asjaolusid, et Jüri Püüa on töövõimetuspensionär, kellel puuduvad rahalised vahendid täies ulatuses kriminaalmenetlusekulude tasumiseks, kelle ainus sissetulekuallikas on töövõimetuspension summas 180 eurot, mis on vähem, kui riigi poolt määratud töötasu alammäär (320 eurot) ning asjaolu, et ekspertiisi määramine ei sõltunud otseselt Jüri Püüa tahtest, vaid oli objektiivselt vajalik tema süüdivusseisundi tuvastamiseks. Seega leiab ta, et on põhjendatud alus jätta ekspertiisitasu summas 382.50 eurot täies ulatuses riigi kanda, kuid kaitsjatasu summas 67.20 eurot tuleks jätta kahtlustatava poolt 6 kuu jooksul hüvitamiseks. Mis puutub kahtlustatavale kohustuste määramist vastavalt
lg 2, leiab prokuröri abi Alice Simm, et arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit, ei ole võimalik viimasele määrata üldkasuliku töö tegemise kohustust. Samuti ei ole otstarbekas kahtlustatavale määrata rahalise kohustuse täitmist, kuna tema ainukeseks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, teised sissetulekuallikad puuduvad, isiku tervislik seisund ei võimalda tal leida ka täiendavaid sissetulekuallikaid ning rahalise kohustuse määramine seaks kahtlustatava raskesse majanduslikku olukorda. Kohus vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alice Simm´i poolt kohtule esitatud taotluse Jüri Püüa suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, käesolevas kriminaalasjas Jüri Püüa suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetamisele
Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluselt nähtub, et kahtlustatav Jüri Püüa on omakäelise allkirjaga kinnitanud, et tema on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
alustel, samuti on ta nõus
lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 67,20 eurot ja seda 6 kuu jooksul. Samuti on kahtlustatav teadlik sellest, et temale ei määrata muid kohustusi, millised tuleneksid
lg 2 ja et ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisitasu summas 382,50 eurot jäetakse riigi kanda.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p.p 1 ja 2 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda riigituludesse kindel summa ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Seoses sellega, et käesolevas kriminaalasjas on Põhja Ringkonnaprokuratuur piisavalt põhistanud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses seisukohta, miks mitte määrata ja vabastada käesolevas kriminaalasjas olev kahtlustatav Jüri Püüa osaliselt
lg 2 tulenevate kohustuste täitmisest, ei pea kohus vajalikuks taotluses prokuröri abi Alice Simm poolt esitatud ja märgitud motiive korrata ning nõustub üksnes eelpool välja toodud põhistustega. Arvestades, et Jüri Püüa kahtlustatakse II astme kuriteos, kuriteo toimepanemisega ta varalist kahju ega raskeid tagajärgi kellelegi tekitanud ei ole ja, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning isiku süü ei ole suur, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus selgitab Jüri Püüa’le, et
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Eeluurimiskohtunik Katre Poljakova /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.