3-11-786/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. september 2013, Tartu 3-11-786 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 30.12.
2. a käskkirja nr 6-3/2777-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.04.
3. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Romeo Kalda apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.04.
6. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 30.12.
7. a käskkiri nr 6-3/2777-D. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
8. oktoobrini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Vangla 30.12.
11. a käskkirjaga nr 6-372777-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitus, kuna 30.11.2010.a kella 08.30 ajal ei olnud R. Kalda vanglateenistuse ametniku A. Safjanovi suhtes viisakas.
12. Kaebaja esitas 29.01.2011 käskkirja nr 6-372777-D peale vaide, mille vastustaja jättis 23.02.
13. a vaideotsusega nr 6-12/31-1 rahuldamata.
14. R. Kalda esitas kaebuse Viru Vangla 30.12.
15. a käskkirja nr 6-3/2777-D tühistamiseks. Kaebaja tõstis tõesti valvuriga vesteldes häält, kuid peale märkust võttis ta kohe hääle maha ning jätkas vestlust normaalsel toonil. Märkuse teinud valvur ei öelnud midagi selle kohta, et kaebaja oleks toime pannud õigusrikkumise. Hääletooni kõrgenemine on kaebaja füsioloogiline eripära ja meditsiiniline probleem. HALDUSKOHTU LAHEND
16. Tartu Halduskohtu 09.04.
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 8.1.3 on kinnipeetav kohustatud vangla teenistujatega ja teiste isikutega olema viisakas. Vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viisakaks käitumiseks ei saa olla hääletooni tõstmine olukorras, kus kaasvestlejad asuvad teineteisele piisavalt lähedal, nende vahel puuduvad esemed, mis takistasid kõne levikut ning nendel ei ole kuulmise, kõnelemise ega teisi terviseprobleeme. Kaebajal ei ole meditsiiniosakonna poolt varem fikseeritud häälekurdudega probleeme, mille tõttu tõuseks tema hääl tahtest sõltumata. Samuti ei ole kaebajat teovõimetuks tunnistatud, järelikult saab ta oma tegudest aru ning oskab neid juhtida. Seega, arvestades toime pandud distsipliinirikkumise raskust ning vastustaja teadlikkust kaebaja võimalikest terviseprobleemidest, ei ole kaebaja hääle eripärasuse kontrollimata jätmine oluliseks distsiplinaarmenetluse rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua ebaõige haldusakti väljaandmise. Kõiki võimalikke olukordi, mis kirjeldavad ebaviisakat käitumist, ei ole otstarbekas panna vangla kodukorda, kuna keskmiste võimetega isikule peab vahe viisaka ja ebaviisaka käitumise vahel olema selge. Võttes arvesse kaebaja käitumist peale vestlemist valvuriga, mõistis kaebaja oma valesti käitumist valvuri suhtes (hääletooni tõstmine) ning seetõttu läks tema juurde vabandama. Tegelikult vabandades sooritatud tegude eest, tunnistas kaebaja ise, et hääletooni tõstmine ei ole sobilik suhtlemisviis, mida käsitletakse ebaviisaka käitumisena. Seega ei ole õige kaebaja väide, et hääletooni tõstmist ei saa käsitleda ebaviisaka suhtlemisena ning see, et Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.3 ei ole õigusselguse printsiibiga kooskõlas. VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 2 kohaselt algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval. Vastustaja sai toime pandud distsipliinirikkumisest teada 30.11.
18. Kuus on keskmiselt 30 päeva, seega hakkas kulgema distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg alates 01.12.2010 ning pidi lõppema 30.12.
19. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/2777-D anti välja 30.12.
20. Järelikult toimus distsiplinaarkaristuse määramine tähtaegselt. Viru Vangla 30.12.
21. a käskkirja nr 6-3/2777-D andis välja peaspetsialist-üksusejuht N. Puskarjov, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas vangla sisekorraeeskirja §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 30.12.2010 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur A. Safjanovi ettekandega nr 5308 ja inspektorkontaktisik M. Bendi ettekandega. Kaebajat oli teavitatud alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud ning järgitud on karistuse määramise tähtaega. Distsiplinaarkaristuse liik on valitud proportsionaalselt toime pandud distsipliinirikkumisega, mis soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja hääle eripärasuse kontrollimata jätmine ei saa olla oluliseks distsiplinaarmenetluse rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua ebaõige haldusakti väljaandmise. Seega läbi viidud distsiplinaarmenetlus vastab VangS §-s 64 kehtestatud nõuetele ning Viru Vangla 30.12.
22. a käskkiri nr 6-3/2777-D on õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 2 Välja selgitamata on jäetud olulise tähendusega asjaolu, et hääletooni valjenemine on kaebaja füsioloogiline eripära, mis on meditsiiniline probleem. Vaidlustatud käskkirjas on tuginetud oletustele. Iga süütegu tuleb käsitleda unikaalsena ning seejuures arvestada selle toime pannud isikut ja tema käitumist iseloomustavat informatsiooni. Distsiplinaarasja menetlemine peab toimuma kooskõlas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega. Vaidemenetluses on kaebaja teadmata asutud uusi tõendeid koguma. Lisaks on halduskohus otsuses tuginenud oletustele ning ebaõigetele asjaoludele. Kaebajat ei ole ükski arst seoses hääletooni valjenemisega üle vaadanud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hääletooni valjenemise probleemile on kaebaja viidanud oma 29.12.
24. a esitatud märkustes protokollile. Kaebaja hääletooni märkamatu valjenemine valvuriga vestluses, kus koheselt peale valvuri poolt sellele tähelepanu juhtimisel võttis kaebaja hääletooni maha ning vestlus jätkus normaalsel toonil, ei kvalifitseeru VangS § 67 p 1 ja kodukorra p 8.1.3 rikkumisega. Seega hääletooni korraks valjenemise eest määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. Väited kaebaja negatiivsele ja üleolevale käitumisele toimunud intsidendi ajal on oletuslikud, alusetud, faktidega põhistamata ning pole tõendamist leidnud. Kaebaja on menetluses selgitanud, et ei suhtu kellessegi negatiivselt ega üleolevalt, mida tõendab ka koheselt valvuri ees vabanduse palumine, et vestluse ajal läks hääl valjemaks. Seega on meelevaldne käsitleda hääle valjenemist negatiivse ja üleoleva suhtumisena vanglateenistuja suhtes ning lugeda seda ebaviisakaks käitumiseks. Selleks, et hääletooni valjenemist käsitleda rikkumisena, mille eest on võimalik kinnipeetavat karistada, peab olema see sõnaselgelt õigusaktides kirjas. Kodukorra p 8.1.3 ei ole sellisel juhul õigusselge, kui see võimaldab pelgalt hääletooni tõlgendada ebaviisaka käitumisena. Kaebaja on eelpoolnimetatud asjaolu pikemalt käsitlenud oma 27.03.
25. a kaebuse punktis 2.4.1 ja jääb nende põhjenduste juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada.
26. Viru Vangla palub jätta R. Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja viibib Viru Vanglas alates 29.01.
27. a, siis juhul, kui tal oleks olnud meditsiiniline probleem, mis väljendub vestluses hääle tõstmises, oleks sellist probleemi täheldatud ka varem, mitte ei oleks selline probleem tekkinud esmakordselt olukorras, kus kaebajat teavitati, et teda süüdistatakse distsipliinirikkumises. Kaebaja on täiesti teovõimeline isik, kes saab aru enda ümber toimuvast ning kes suudab oma tegevust vastavalt sellele kavandada. Seda kinnitab kaebaja käitumine vanglaametnike ja, tema arvukad kirjalikud pöördumised vangla kui ka kohtu poole. Seega ei pidanud vastustaja kaebaja väite, mis sisuliselt on esitatud sooviga vabaneda vastutusest, kontrollimiseks ilmtingimata võtma vastavat selgitust meditsiiniosakonnast, vaid oli põhjendatud arvata, et tegemist ei ole meditsiinilise probleemiga, vaid kaebaja teadliku käitumisega, et kaebaja ei kontrollinud oma emotsioone ning tõstis häält. Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 ei ole kirjeldatud, mida täpselt loetakse viisakaks käitumiseks ja mida mitte, kuna kõikide olukordade kirjeldamine ei ole mõeldav. Tavapärases suhtluses kasutatakse rahulikku ning normaalset hääletooni ning hääle tõstmine ei ole aktsepteeritav, mistõttu ei saa sellist käitumist pidada viisakaks. Häält tõstes näitab isik üleolevat ja negatiivset suhtumist vestluspartneri suhtes, kuna ei pea vajalikuks kontrollida oma hääletooni ning suhelda rahulikult ja viisakalt. Kaebaja sai ise ka aru, et tema käitumine ei olnud aktsepteeritav, sest ta on vabandanud valvuri ees. Seega kaebaja hilisemad väited, et ta käitumine valvuriga oli viisakas, on otsitud ning esitatud sooviga vabaneda vastutusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.04.
29. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tühistab Viru Vangla 30.12.
30. a käskkirja nr 6-3/2777-D. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 3
31. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 30.11.
32. a kella 08.30 paiku Viru Vangla E-7 osakonnas rääkis kaebaja valvur A. Safjanoviga rääkis kõrgendatud toonil. Seda ei eita kaebaja ka ise. Kaebaja on kinnitanud, et pärast seda, kui vangla ametnik andis talle korralduse rääkida rahulikult ta allus sellele korraldusele. Samuti on kaebaja märkinud, et vastuvõtuosakonda viimisel vabandas ta A. Safjonovi ees oma varasema käitumise pärast. Seda on kinnitanud ka A. Safjonov oma samal päeval koostatud ettekandes (tl 42). Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 alusel on kinnipeetav kohustatud olema viisakas vangla teenistujatega ja teiste isikutega. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
33. Nii vastustaja kui ka halduskohus on jõudnud järeldusele, et vangla ametnikuga rääkimine kõrgendatud toonil on käsitatav ebaviisaka käitumisena. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. On üldteada asjaolu, et isikul, kes on ärritunud olekus, võib tõusta tema hääletoon. Nähtuvalt asja materjalidest oli kaebaja ärritatud sellest, et tal ei lubatud endaga kaasa võtta isiklikke asju ja ta tundis huvi selle vastu, miks on nende esemete kaasavõtmine keelatud. Seoses sellega võis kaebaja kasutada ka kõrgendatud hääletooni, kuid selline hääletooni tõstmine võis olla tahtmatu, mitte aga tahtlik. Kaebaja väiteid, et peale korraldust rääkis ta normaalse hääletooniga ei ole mingite teiste tõenditega ümber lükatud. Peale selle on kaebaja vangla ametniku ees ka vabandanud, seega on ta ka ise oma tegevust tauninud. Samas ei saa rääkimist kõrgendatud toonil kaasvestlejaga ringkonnakohtu arvates kvalifitseerida sellise ebaviisaka käitumisena, mis oleks vaadeldav kodukorra p 8.1.3 rikkumisena ja mille eest oleks kaebajat võimalik karistada distsiplinaarkorras. Hääletooni tõstmine iseenesest ei näita üleolevat ja negatiivset suhtumist teise vestlusosalisse nagu seda on leidnud vastustaja vaidlustatud käskkirjas. A. Safjonov on ka ise ettekandes märkinud, et kaebaja oli ilmselgelt endast väljas, kuna keelduti rahuldamast tema taotlusi. Seega tuli kaebaja poolt kõrgendatud hääletooni kasutamine tema emotsionaalsest seisundist ja alusetu on väita, et sellega püüdis kaebaja näidata oma üleolevat ja negatiivset suhtumist teise vestlusosalisse. Ringkonnakohus leiab, et kõrgendatud hääletoonil rääkimine võib küll olla taunitav, kuid kindlasti ei ole see vaadeldav ebaviisaka käitumisena, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse, arvestades ka seda, et kaebaja on oma käitumise pärast vabastanud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole toime pannud temale süüks arvatud Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 rikkumist ja seega kuulub tema suhtes tehtud Viru Vangla 30.12.
34. a käskkiri nr 6-3/2777-D tühistamisele. Kuna vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele eeltoodud põhjendusel siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.
35. Kuna kaebaja oli nii halduskohtumenetluses kui ka apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmisest vabastatud, siis puuduvad asjas menetluskulud, mis kuuluksid Viru Vanglalt väljamõistmisele. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi