lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale emale – T. L. 29.05.2013 (tl 80), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 81).
lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
§-de 315 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 19. juuniks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine antud juhul
lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 34-66) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb
alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt (276,77 eurot) 0,06% päevas alates hagi esitamisest 24.04.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summani 177,48 eurot. Antud tsiviilasja hagihind
lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 436,67 (276,77 + 99,29 + 60,61 [276,77 x 0,06% x 365] ) eurot.
lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 67), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 30 eurot ning õigusabikulu – 191,73 eurot.
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduses olevast maksekorraldusest (tl 5) nähtub, et hageja on 39 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasunud riigilõivu 1755 eurot, mis teeb ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta keskmiselt (1755 : 39) 45 eurot riigilõivu. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel 23.04.2013 tasunud riigilõivu 30 eurot (maksekorraldus tl 29) ja 24.04.2013 on hageja täiendavalt tasunud 25 eurot riigilõivu (maksekorraldus tl 71).
Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 100 eurot riigilõivu.
lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 4
Selleks tuleb tal kohtule esitada vastavasisuline avaldus, kus tal tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks olnud U. F. OÜ Julianuse Õigusbüroo esitatud arvest (tl 68) lähtuvalt peab hageja maksma Julianuse O. -le 191,73 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase G. V. , mis sisaldab käibemaksu 31,96 eurot. Kuna antud hagi hind on 436,37 eurot, siis on
lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud
Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Peale selle sisaldavad hageja nõutud õigusabikulud käibemaksu, kuid hagejat pole esitatud kohtule
lg 6 järgi nõutavat kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa mõnel muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 155 (75 + 80) eurot. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 26)
lg 2 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.